Elavhõbe
Ta reageerib kergesti
lämmastikhappega. Kontsentreeritud väävelhape reageerib elavhõbedaga
kuumutamisel. Hg asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast
hapetest vesinikku välja. Ta reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on
tugevad oksüdeerijad. Tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid. Näiteks tekib
kontsentreeritud HNO3 toimel elavhõbedasse Hg(NO3 )2:
Hg + 4HNO3 = Hg(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O.
Kui Hg liiasse toimida lahjendatud lämmastikhappega, tekib Hg2(NO3)2:
6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O.
Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes
kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas
lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2.
Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame
(elavhõbedasulamid).
Elavhõbedaühendid:
Fluoriidid: HgF2, Hg2F2
Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2
annaabi.ee 
