Lihvimine: on lõiketöötlusprotsess, kus, kasutatakse abrasiivlõikurit, saadakse nii Ra 0,025... 1,6 um pind ja suur mõõtmete täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakestest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Lihvimise viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailidel saadakse. Samuti kasutatakse lihvimist ka suure kõvadusega materjalide puhul, kui need ei ole lõigatavad muude meetoditega. Abrasiivlõikurid: valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Abrasiivmaterjalidest kõige laialdasemalt kasutatakse kristallilise alumiiniumoksiidi alusel elektrokorundi, ränikarbiidi, teemanti ja kuubilist boornitriidi. Neist suurima kõvadusega on teemant, soojuskindlusega aga on parim elektrokorund. Lihvimisprotsess sooritatakse lihvkettaga, kus abrasiivterad on seotud sideainega. Kõik sideained peavad taluma lõikeprotsessis kõrget temperatuuri. Lihvimismeetodid ja lihvpingid: Välislihvimisel töödeldakse sirgmoodustajaga pöördkehade
26 36. Lihvimine Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Abrasiivlõikurid valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Peale lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümarlihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. Ettenihkeliikumised – ringettenihe nt ja pikiettenihe sp – antakse toorikule
nihkeliikumine (sele 2.45). Hambalõikamiseks kopeermeetodil kasutatakse üldotstarbelisi frees- pinke, näiteks horisontaal- või vertikaalfreespinke. Sele 2.45. Hammaste freesimine kopeermeetodil moodulfreesiga (ketasfreesiga ja sõrmfreesiga) Sele 2.48. Abrasiivlõikuriga lihvimine Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku Abrasiivlõikurid valmistatakse enamasti erine- vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega. va kujuga lihvketastena. Peale lihvketaste kasuta- Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi (sele 2.46), takse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, hammasrataslõikurit e. hambatõukurit (sele 2.47) või abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Lihvkettas on hammaslattlõikurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb abrasiiviterad seotud keraamiliste või orgaaniliste 70 sideainete abil