Antiikolümpiamängud
hiiest ning vahepea seoti võitjate käe ümber ka punane pael. Võitjal oli õigus
süüdata olümpiatuli Zeusi templi altaril. 3.-kordsele võitjale püstitati Olümpiasse
elusuurune pronksbüst. 1.olümpiavõitjaks peetakse Elisest pärit kokka Koroibost.
Esimestel mängudel võisteldi ainult ühel spordialal ja selleks oli staadionijooks.
Alguses võisid osaleda ainult ülikud, kuna neil oli rohkem aega treenimiseks, aga
hiljem hakati toetama ka lihtrahvastest andekaid sportlasi. Mõnedel võistlejatel
oli võimalus teenida võitude eest raha, aga samas pidi mõni kuulus sportlane
maksma stardiraha. Antiikolümpiamängud lõpetas see, kui ristiusk sai Rooma
impeeriumi ametlikuks usuks. Antiikaja kuulsamaiks atleediks on peetud
kuuekordset olümpiavõitjat Krotoni linnast pärit maadlejat Milonit, kellest räägiti
palju legende. Kahe olümpia vahelist aega nimetati olümpiaadiks.
Pealtvaatajateks võisid olla ainult vabad mehed ja vallalised naised
annaabi.ee 
