Vanakreeka riigikorrad
Kohtunikud, riigiametnikud ja ka nõukogu liikmed määrati ametisse liisu teel,
valitud kanditaatide seast.
Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. Raha
riigikorralduse heaks laekus enamasti maksudena Ateena liitlastelt ja
võõramaalastelt, ka sadamatollidest. Aristokraate ei tõrjutud täielikult kõrvale.
Tänu nende haridusele ja jõukusele, oli neil aega poliitikale pühenduda ning
kõnepidamisoskus võimaldas neil lihtkodanikest paremini riigiasjades kaasa
rääkida. Ateenas oli seega otsene, vahendamata demokraatia. Meil praegu
on samuti demokraatia, kuid see on puhtalt esinduslik.
Eks olnud ju igal riigikorral omad plussid ja miinused. Kindel on see, et iga
kord kui riigikord vahetus, püüti luua endisest paremat riiki ja korda, nõnda on
see ka tänapäeval. Poliitika Vana-Kreekas arenes kindlasti paremuse poole.
Siiski ei saa väita, et meil hetkel valitsev riigikord oleks see ainuõige. Keegi ei
annaabi.ee 
