refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c
· Pärilikus · Treeninguvälised tegurid toitumine, hormoonide sisaldus veres Seega ühesuguse treeningu mõju tulemus erinevatele sportlastele võib olla väga erinev Hüperplaasia: · Uute rakude teke; lihasrakkude hüperplaasia võib toimuda: · Olemasolevate rakkude pikisuunas jagunemisel · Rakkude teke tüvirakudest satelliitrakudest Tüvirakkud on universaalsed algrakud, millest elu jooksul moodustuvad uued spetsialiseerunud rakud. Lihaskiu kontraheeruvad elemente toidetakse läbi rakumembraani Närvi lihase koostöö Jõutreeningu algul saavutatakse kiire edasiminek: · Oluliselt on see tingitud närvisüsteemi ja lihase paranevas koostöös · Tunduvalt paremini suudetakse rakendada agonistide, sünergistide tööd liigutusse ei kaasata tarbetuid lihaseid e. lihastöö muutub oluliselt targemaks ratsionaalsemaks. Lihastest ja kõõlustest tuuakse ajusse tagasisidet.
Saltatoorselt suure läbimõõduga, müeliinikihiga närvikiududes Erutuslaine leviku seadused: Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes Isoleeritud juhtivuse seadus närvi ja lihaskiudu mööda leviv erutus ei kandu naaberkiududele Erutuse kahepoolse leviku seadus närvi ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas Seadus "kõik või mitte midagi" mööda närvi ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest Refraktaarsus erutuvuse puudumine või alanemine aktsioonipotentsiaali ajal, seotud membraani Na kanalite inaktivatsiooniga Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis erutuse levik on u 1000x aeglasem kui närvikius, erutuse levik
motoneuronitest Skeleti vöötlihastest Skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega 23. Mis on motoorne ühik? · Motoneuron ja tema poolt innerveeritav lihaskiudude grupp 4 · Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element 24. Lihase ehitus. 5 25. Nimeta lihaskiu müofilamendid: ................................................................................... ................................................................................... 26. Mis on sarkolemm?................................................................................. Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud 27. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus 28. Sarkoplasma jaguneb: · Sarkoplasmaatiline maatriks
Suurimad skeletilihased on: näolihased, kaelalihased, deltalihas, õlavarre kakspealihas, kõhu sirglihas, rätsepalihas, reiesirglihas, sääremarjalihas, kaksiksääremarja lihas, reie kakspealihas, suur tuharalihas, selja lailihas ning trapetslihas. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskiu sisemus ehk sarkoplasma koosneb omakorda mitokondritest, rakusisaldistest ning müofibrillidest.(Rääsk, T.2020). Müofibrillid on niidikujulised moodustised, mis paiknevad lihaskiu sees. Müofibrillide hulk võib ulatuda üle 2000. Müofibrill jaguneb omakorda aktiiniflamentidest, müosiiniflamentidest ning titiiniflamentidest. Viimane neist on kõige suurema molekuliga, kui arvestada kaalu. Titiiniflament kaalub 800 000daltonit, müosiiniflament 490 000 daltonit ning aktiiniflament kaalub 76 000daltonit. Raskeim flament neist on ainus, mis muudab enda pikkust lihase kontraktsioonil- titiiniflament on elastne. (Vain, A. 2011).
Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine. Maksimaaljõud sõltub tekkivate ristisillakeste arvust, mis omakorda sõltub filamentide kattuvuse ulatusest. Maksimaaljõu
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel
Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis ● Pikas perspektiivis lihaste mass suureneb. ● Suureneb glükogeeni sisaldus lihastes. ● Lihaskiu läbimõõdu suurenemine. ● Pulss tõuseb 100- 110 lööki minutis Füüsiliste harjutuste tagajärjel tomuvad muutused: ● Hapniku hulk väheneb. Tekib hapnikuvõlg, sest gaasivahtussüsteem ei suuda kohe kohaneda suurenenud hapnikuvajadusega. Koormuse lõppedes taastatakse kõigepealt lihastes ATP varu, mille järel ,,tasutakse” hapnikuvõlg. ● Süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb. Südame löögisagedus ja hingamise intensiivsus suurenevad
! 15. Inimese skeleti vöötlihaskoe kiudude (ehk rakkude) klassifikatsiooni süsteemid. (М58) 30 Klassifikatsiooni võimalused: 1) Kaheks: - Punased (aeglased) – Valged (kiired) 2) Kolmeks: - Punased (aeglased, vastupidavad, oksüdatiivsed) – Vahepealsed (oksüdatiiv-glükolüütilised) – Valged (kiired, kiirelt väsivad, glükolüütilised) 3) Neljaks: - Punased (oks.) – Punased (oks.-glük.) – Intermediaalsed (oks.-glük.) - Valged (glük.) Liigispetsiifika: Näit: rotil on lihaskiu tüüpe 5, inimesel 3-7 skeleti vöötlihase kiutüüpi. Inimesel on 3 põhilist lihaskiu tüüpi I, IIA ja IIX, varasem IIB, lisaks intermediaarsed IC, IIC, IIAC, IIAB. ! I A: punane, aeglase kokkutõmbega, vastupidav, oksüdatiivne, keskmine diameeter(intermediaarne) II A: punane, kiire kokkutõmbega,vastupidav, oksüdatiivne, väike diameeter II X: valge,kiire kokkutõmbega, kiirelt väsiv, glükolüütiline, suur diameeter
mõjutavad lihaseid. 2 1. Lihas 1.1 Lihase olemus ja ehitus Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks
Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsioonid Krebsi tsüklis, prootonite ja elektronide transpordi süsteem 8. Valgusünteesi intensiivsus lihasrakus sõltub a) b) c) koormus, lihaskiu tüüp, vanus 9. Mis on transkriptsioon? RNA süntees DNA alusel. Algab sellest,et RNA polümeraas leiab “teatud” järjestuse DNA-s (promootor) jaseostub sellega. Selle tulemusena keerdub lahti DNA kaksikspiraal, mõlemad ahelad muutuvad ligipääsetavaks ning ühest neist algab transkriptsioon.Lõpeb kui RNA polümeraas transkribeerib terminaatori, mis on signaaliks transkriptsiooni lõppemiseks. 10.Mitoosi olemus: Eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid
erinevaid 20 kD ahelaid) ahelat. Raskete ahelate "peadel" on ATPaasi aktiivsus 2 ning lihaskontraktsioonid toimuvad hüdrolüüsi arvel. 4.) Sarkomeeri funktsioneerimise alused. Aktomüosiini kompleks. Libisevate filamentide mudel ja ATP roll aktomüosiini kompleksi töös. Närviimpulsid, jõudes lihasesse, kutsuvad esile aktsioonipotentsiaali, mis levib t- tuubulite võrgustiku kaudu üle kogu sarkolemmi membraani ja lihaskiu. Signaal läbib triaadi hargmikku ja indutseerib Ca2+ ioonide vabanemise sarkomeerist. Ca2+ ioonid seonduvad kiudude sidumissaitidega ja indutseerivad kontraktsiooni. Lõdvestumise korral pumbatakse Ca2+ tagasi sarkomeeri. Aktomüosiini kompleks: vt. slaid 27 Libisevate filamentide mudel: vt. slaid 28 Skeletilihase kontraktsioonitsüklis põhjustab ATP sidumine müosiini dissotsiatsiooni aktiinilt ja müosiini peade reorientatsiooni (vt. lisaks slaid 29) 5
ANATOOMIA 2KT 57. VÖÖTLIHASTIKU EHITUS a- vöötlihas b- lihaskiud 58. LIHASE EHITUS Lihases on lisaks lihaskoele ka rohkesti sidekudet. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga- endomüüsiumiga. Lihaskiu kimbud on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega- siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest- välisperimüüsium (epimüüsium???) Iga lihas algab ja lõppeb kõõlusega. 59. LIHASTE ERINEVAD KUJUD Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased ühendavad ülajäset
20. Mis annab luukoele tugevuse? Kaltsiumi ja fosforisoolad 21. Millises luu osas toimub vereloome? Käsnolluses 22. Mida sisaldab toruluu diafüüs? KEHA Luuüdi 23. Kus esineb silelihasrakkusid? Vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes 24. Mis on vöötlihaskoes kontraktiilseteks elementideks? pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid. 25. Mis tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse? lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, siis nende korrapärane vaheldumine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. 26. Kus leidub vöötlihaskude? Skeletilihased, keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihaseid. 27. Mis iseloomustab pikka luud? Üks mõõde palju suurem kui kaks ülejäänut 28. Milline on lühike luu? Kõik kolm mõõdet enamvähem võrdsed 29
Vali üks: a. Hüperpolarisatsioon, polarisatsioon suureneb ÕIGE b. Hüporpolarisatsioon, polarisatsioon väheneb. c. Rakumembraani polarisatsioon ei muutu. 7. Mis on normaalselt skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks? Vastus: Skeletlihase kontsentratsioon vallandavaks faktoriks on monootse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse e närv-lihas sünapsini. 8. Aktsioonipotentsiaali levik lihaskiu membraanil põhjustab... Vali õige väide. Vali üks või enam: a. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees. b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees.ÕIGE 9. Lihase lõõgastumise algatab... Vali õige väide. Vali üks või enam: a. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees.ÕIGE b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees. 10. Presünaptiline pidurdus tähendab, et ... Vali õige.
mille kumerus on suunatud üles, nõgusus alla. Eristatakse sagitaalsuunalist pikivõlvi ja frontaalsuunalist ristivõlvi. Pikivõlv koosneb viiest kaarest, mis koonduvad kanna köbrul. Võlvi sisemine osa on kõrgem ja moodustub vetruvusvõlvi; väline võlv on tugivõlv, see on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude piirkonnas.Jalavõlvide tähtsus.:Nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned, raskus jagatud ratsionaalselt. 28.Lihaskiu ehitus. Vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad.Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid.(aktiin,müosiin)(Kui lihaskiud saab närviimpulsi siis aktiini molekulid liiguvad müosiini molekulide vahele.) 29.Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid,lihase abiseadeldised. Esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude
A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT) meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus -Gamma-aminovõihape (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites -Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat? -Muudavad neurotransmitterite(virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise.
müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu Nimeta lihaste abiseadeldised Epimüüsium-sidekoeline kest ümber kogu lihase Selja lihased Sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõlusetuped, plokid, seesamluud Lülisambasirgestaja(niudeluuharjalt
Koormusest tingitud struktuursed muutused lihasraku tsütoskeletis Tsütoskeleti ül on müofibrillide organisatsiooni hoidmine ja koormuse vahendamine. Tsütoskeleti valkude degratsioonile, mis kaasneb koormusest tingitud rakukahjustusega järgneb intensiivne valkude sünteesi intensiivsuse tõus. Rakukahjustused on ühtlasi kaitseks edasise kahjustuse eest. Koormuse (treeningu) pikemaajaline mõju lihasrakule Inimese lihased on segalihased ehk segu kõikidest lihaskiu tüüpidest, milledest üks või teine võib domineerida. Kiutüüpide varieeruvus lihastes tekitab omakorda suure varieeruvuse funktsionaalses võimekuses. Lihaskiud (rakud) ei ole staatilised struktuurid, vaid kohanevad suurtes piirides muutunud funktsionaalsete seisunditega, hormonaalsete ja neuraalsete mõjustustega. Lihaskiu tüüpide erinev rekruteeritus sõltuvalt koormusest: kiirus-jõualad kiired; vastupidavusalad aeglased.
LIHASTIK 56. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab membraan-sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes
nimetatakse: ümberpolarisatsiooniks 13. Närvi-lihassünapsis on mediaatoraineks: atsetüülkoliin 14. Postganglionaalseteks sümpaatilistes närvilõpmetes on mediaatoraineks reeglina: noradrenaliin 15. Lihaskontraktsiooni käigus : kõigi nimetatud filamentide pikkus jääb samaks 16. Lihasraku erutumisel seotakse sarkoplasmasse paiskunud kaltsiumioonid (Ca++) regulaatorvalk: troponiiniga 17. Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus: võib levida edasi mõlemas suunas 18. Mõistega „homöostaas“ tähistatakse: organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilimist 19. Lämmastikbilanss on positiivne, kui teatud ajavahemikul: tarbitud toiduga omastatud lämmastiku hulk on suurem kui uriini, higi ja fekaalidega eritatud lämmastiku hulk 21. Lipolüüsiks nimetatakse: rasvade lõhustumist rasvhapeteks ja glütserooliks 22
mõjutavad lihaseid. 2 1. Lihas 1.1 Lihase olemus ja ehitus Lihased on liikumiselundkonna aktiivne osa ning neid iseloomustab võime kokku tõmbuda ja lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks
c)Glükoos d)tiglütseriidid 50. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: 51. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks 52. Lihastoonus tähendab pingeseisundit.ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. 53. ................................................. 53. Silelihaste struktuur ja talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o
iseärasusetega. On olemas kiired (valged) ja aeglased (punased) lihaskiud, mida eristavab üksteisest kontraktsioonijõud, -kiirus ja väsimusresistentsus. 1) Aeglased/punased lihaskiud – lihaskiud on peened ning neid ümbritseb tihe verekapillaaride võrgustik. See võimaldab saada lihasel rohkem hapnikku, mis hea, sest punastes lihaskiududes toodetakse energiat O2 arvel. Palju on mitokondreid, mis võimaldab suures mahus aeroobset tööd teha. O2 transporti verest lihaskiu mitokondrisse kergendab müoglobiini (valk) rohkus. Suurem väsimusresistentsus kestval tööl (nt maraton). 2) Kiired/valged lihaskiud – lihaskiud on jämedamad, sisaldavad rohkem müofibrille (suurem kontraktsioonijõud). Suht vähe mitokondreid. Kiired lihaskiud jagunevad veel omakorda: - kiired oksüdatiiv-glükolüütilised = võimalik energiat toota nii oksüdatsiooni kui glükolüüsiga - kiired glükolüütilised = ainevahetus glükolüüsi baasil
3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon 5 Valik virgatsaineid Psühhoaktiivsed ained ja farmakoloogia { Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek { Närviülekanne ühelt närvirakult teisele põhineb närvirakkude endi poolt toodetud { Dopamiin (DA) - motiveeritus, kemikaalidel edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, { Ka kehale võõrad keemilised ained toimivad uudishimu
Liikuvuse mõjurid on ruumi temperatuurist, ööpäeva rütmist (hommikuti halvem liikuvus), liigese ehitusest, liigesetüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste ja liigesekapsli venitavusest,hormoonid. 9.SELGITAGE:AKTIIVNE JA PASSIIVNE LIIKUVUS. NÄITED AKTIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,mis saavutatakse ainult oma lihaste töögaPASSIIVNE LIIKUVUS:liigutuste ulatus,kus kasutatakse ka väliseid mõjutusi(oma keharaskus,partner) 10.LIHASKIU EHITUS Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega siseperimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest välisperimüüsium.Liites lihaskiudude kimbud kokku, annavad perimüüsiumid lihasele kuju. 11
· Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. Vöötlihaste tegevus allub inimese tahtele. 57. Lihase ehitus · Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on
sinna uuesti tagasi o Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsionaalsed muutused müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulide nihkumise aktiiniflamentide suhtes 21. Lihaskudede regeneratsioon Skeletilihaskudedel on satelliitrakud o Uus lihaskiud on tsentraalse tuumaga o Paikneb lihaskiu basaal- ja plasmamembraani vahel o Aktiveeruvad ka füüsilise aktiivsuse korral o Monotuumne rakk Südamelihaskoe rakud ei ole jagunemisvõimelised. Vigastused parandatakse fibroplastide poolt tekitatud sidekoega Silelihaskoe rakud on jagunemisvõimelised. Silelihasrakke võib tekkida ka peritsüütidest (veresoonte seintes) 22. Kõik lihaskoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente:
Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana). 3. Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Virgats- või närviülekandeaine on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest rakkudevahelisse ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali. Valik virgatsaineid: · atsetüülkoliin (Ach) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek · dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonims, uudishimu · serotoniin (5-HT) meeleolu, hetkeajede kotrollimine, uni · noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus · gamma-aminovõihappe (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites · Glutamaat erutusvirgatsaine, õppmisvõime alus. 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
I-vööt – isotroopne vööt z-joon(membraan)-paikneb I-vöödi keskel Müomeer e. Sarkomeer – Z-joonest Z-jooneni, koosneb poolestI- vöödist, A-vöödist ja teisel pool olevast I-vöödist H-vööt(henle vööt)- A-vöödi keskel olev heledam riba Müofibrill – lihaskiu elementaarosa Vöötlihaskoe ultrastruktuuri mõisted Müofibrilli moodustavad müomeerid,mis paiknevad otsastikku. Müomeer koosneb omakorda müofilamentidest, mis tekitavadki vöötlihaskoele iseloomuliku vöödilisuse. Aktiini müofilamendid ja müosiini müofilamendid. Aktiini ja müosiini müofilamendid *Aktiini müofilamendid on peened ja müosiini müofilamendid jämedad. (5ja 12 nm)
teistesse närvirakkudesse. Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu, mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained- atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gamma aminovõihape, glutamaat. Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku. Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat, motivatsiooni ja emotsioone. Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega. 3
Üksikkontraktsioon - lihas vastab ühekordsele ärritusele lühiaegse ja suhteliselt nõrga kontraktsiooniga. Tetaaniline kontraktsioon - üksikkontraktsioonide summeeruvad. Summatsioon tekib, kui kahe erutuse vaheline aeg on väiksem üksikkontraktsioonide kestusest, ületab seejuures aktsioonipotentsiaalide kestuse. Selliselt summeerunud kontraktsioon on oma jõult suurem kui üksikkontraktsioon. Lihase kontraktsiooni tugevus sõltub ärritussagedusest. 2-10 Hz sageduse puhul järgneb igale lihaskiu kontraktsioonile lõtvumine. Ärrituste sagenedes täielikku lõtvumist enam ei toimu, sest Ca+2 ei jõuta sarkoplasmaatilisse retiikulumi täielikult tagasi pumbata, sellist graafilist osa elektromüogrammil nimetatakse sakiliseks teetanuseks. Kui ärrituste intervall on väiksem kui 40 Hz siis tekib täielik e. sile teetanus (lihas ei lõtvu) – teetaniline kontraktsioon. Mida sagedamini lihast ärritada, seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks.
Erutuslaine leviku seadused Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus: erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes. Isoleeritud juhtivuse seadus: närvi- ja lihaskiudu mööda liikuv erutus ei kandu naaberkiududele. Erutuse kahepoolse leviku seadus: närvi- ja lihaskoe mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas. Kõik või mitte midagi: mööda närvi ja lihaskiu membraani liikuva AP amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse suurusest. Erutav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalset depolarisatsiooni mediaatori toimel. Pidurdavad postsünaptilised potentsiaalid kujutab endast närviraku membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine toimel. Erutuslaine leviku mehhanism tekivad lokaalsed tasakaalustusvoolud erutunud ja mitteerutunud alade vahel
sügavaks, hoiab lihased koos ja lahutab need funktsionaalseteks rühmadeks. See võimaldab lihastel vabalt liikuda, kaasab nendesse närvid ja veresooned ja ennekõike täidab see lihastevahelise ruumi. Sidekoe kolm kihti (epimüüsiumn, perimüüsium ja endomüüsium) ulatuvad sügavale sidekirmesse, et kaitsta ja tugevdada lihaseid; esiteks kaitseb ümbris lihast, teiseks kaitseb sidekirme 10-100 lihaskiudu ja kolmandaks läbistab iga sidekirme siseruumi ja eraldab iga lihaskiu. Need kolm kihti varustavad kollageeni kiududega sidekudesid, mis ühendavad lihaseid luuga. Lihastest väljaulatuvad osad moodustavad kõõlused. Kui vöötlihased kokku tõmbuvad, tirivad need kõõluseid ja neid ümbritsevat sidekude. Pingul olekus tõmbuvad need kokku ja tõmbavad luud, millele külge on need kinnitatud, põhjustades luu liikumist. Vaatlesime eelnevalt orgaanilise räni rolli sidekoes ja selle kollageenikiududes.
lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill- müofilmandites(peenemad,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui lihas tõmbub kokku, siis peenemad hakkavad arkomeeri ulatuses teineteisele lähemale. Tulemusena jämedate osa läheb järjest väiksemaks ja peenemad kaovad ära. Lihaskiud. Koosnevad srkolemm-lihaskiu ümber olev elastne membraan, mille sisemuses on sarkoplasma. Sarkoplasma. Sarkoplasmaatiline maatriks-vedelik, milles on lahustunud kõik lihase jaoks vajalikud ained. Kutsutakse esile erinevate ainete tulemusena. Lihase glükogeen, rasvatilgad, ioonid, keemilised ained. Sarkoplasmaaatiline retiikulum- abistav süsteem, kuhu on koondatud need ained, mis kutsuvad esile maatriki koondamine. Kotikesed-kaltsiumi, toruksed-mida mööda toimub ärritus
moodustunud motoneuroni ümber. Motoneuronist vabaneb atsetüülkoliini, mis põhjustab lõpp-plaadi potentsiaali depolarisatsiooni. Motoneuronit koos lihaskiuga nim moroorseks ühikuks. Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme koosneb kolmest faasist: latents, kontraktsioon, lõdvestus. Lihasrakk koosneb: Lihasfiiber ehk rakk. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks. Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist ja müosiinist. Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Motoorse lõpp-plaadi talitlus sarnaneb põhimõtteliselt sünapsiga. Ülekandeaine on atsetüülkoliin
Jalavõlv on omane ainult inimesel ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu. 57. Vöötlihaskiu ehitus, vt vöötlihaskude. Vöötlihaskude e skeletilihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrilikujulistest vöötlihaskiududest. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. 58. Lihase ehitus. Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abilI. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas
riski haigustele. 49) Vöötlihaskoe ehitus - Skeletilihas koosneb silindrikujulistest kiududest ehk vöötlihaskoe rakkudest. Selles koes on lihaskiud gigantsed paljutuumalised rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses. 50) Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid 52) Kontraktsiooni mehhanism - Müosiinipea, mis kannab ATP hüdrolüüsi produkte (ADP+P), läheneb aktiinifilamendile. Müosiini ja aktiini ühinemisel
sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine)
sidumisvõime kui ka ATPaasne aktiivsus. Aktsioonipotensiaal lihasrakkudes. Aktsioonipotensiaali tekkimiseks peavad lihasrakku sisenema kaltsiumioonid, kloriidioonid, naatriumioonid, kaaliumioonid. Libisevate niitide teooria. Aktsioonipotensiaalid (AP) liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ka motoorne lõpp-plaat. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potensiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. AP liigub T-torukesi mööda lihaskiu sisemusse. Motoorsed üksused. Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine)
plastilised ehk teisisõnu, need muudavad oma kuju vastavalt sinu tehtavatele harjutustele. · Kiiresti kokkutõmbavad lihaskiud tugevaimad kiirete pingutuste tegemiseks, lühiaegne vastupidavus. Kasutavad suhkruid energia saamiseks. · Keskmiselt kokkutõmbavad lihaskiud nõrgemad, kuid suudavad kauem pingutusele vastu pidada. Kasutavad suhkruid energia saamiseks. · Aeglaselt kokkutõmbuv lihaskiud rasva põletav lihas. Aeglaselt kokkutõmbuv lihaskiu liik kasutab energia saamiseks rasva ja hapnikku. Selline lihaskiud tõmbub kokku aeglaselt, kuid suudab seevastu kaua teovõimeline püsida. Vastupidavust nõudvate tegevuste juures on aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud hädavajalikud. Need suudavad väsimusele vastu panna ja on peamised, mida keha kasutab kardiovaskulaarse treeningu ajal. Siiski ei saa seda sorti lihaskiudu suurendada. Kui üldse, muutub lihase suurus nende treenimisest vähe.
erutuse levik rakumembraanil häirub. *ISOLEERITUD JUHTIVUSE SEADUS Närvi- ja lihaskiudu mööda erutusprotsess eikandu naaberkiududele. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult ning iga närviimpulss jõuab ettenähtud adressaadini. Lihaskiud võivad samuti erutuda üksteisest sõltumatult. Naaberkiudude erutmist väldib rakumembraani kattekihi suhteliselt suur elektritakistus. *ERUTUSE KAHEPOOLSE LEVIKU SEADUS Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutuslaine levib edasi mõlemas suunas. Alustanud liikumist ühes või teises suunas ei pöördu erutus tagasi. See on sel setatav sellega, et erutuslaine eesserva taga on kiud alanenud erutuvuse (refraktaarsuse) seisundis. Organismis tervikuna aga liigub erutus närvikiudusid mööda alati ühes kindlas suunas: aferentseid kiudusid mööda perifeeriast tsentri suunas ja edasi aferentseid kiudusid mööda tsentrist perifeeria suunas.
sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100μm, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kontraktsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline “libisemine” ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6. Käivitub Ca-pump, mis viib Ca tagasi sarkoplasmaatilise retiikulumi torukestesse. 7. Lihas lõtvub. 56
Kokkutõmbavas skeletilihases annab piimhappe moodustumine ja vabanemine lihastele võimaluse toota ATP-d hapniku puudumisel ja nihutab laktaadi metaboliseerimise koormuse lihastelt muudele organitele. Maks muundab aktiivses lihases toodetud laktaadi uuesti glükoosiks (glükoneogenees). Kontraktsiooni mehhanism (kookutõmme): 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne aktsiooni potensiaal (pm nagu elekter) näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline "libisemine" ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6
11. milliste närviraku osadega võivad olla seotud Dentriit, rakukeha (ka rakutuum), müeliintupp, Ranvier' kitsend, Schwanni rakk NS slaid 7 sinna erutust toova närvi aksonid (viimajätke) ? Silva - dentriit või keha 1. Lihaskiu erutuvus 2. Aktsioonipotentsiaal 3. Neuromuskulaarne sünaps 4. Lihaskontraktsiooni 12. mis iseloomustab närvirakkude tegevust? molekulaarmehhanism / võtab vastu erutusi, töötleb neid ja saadab välja vastuseid AP slaid 3 Silva - diferentseerunud närviimpulsside edasikandmiseks (uuri ja ma olen pigem silva vastusega nõus) 13
Sisaldab 72-78% vett, 18-22% valku, 0,5-3,5% lipiide, 1-1,7% lämmastikku sisaldavaid ekstraktiivaineid, 0,7-1,7% lämmastikuta ekstraktiivaineid, 0,8-1,8% mineraalaineid. Lihaskiud - lihaskoe põhikomponent, rakk, mis on kaetud plasmamembraaniga (sarkolemmiga), läbimõõt 10-100m, pikkus võib ulatuda üle 10 cm, koosneb müofibrillidest. Kontraktsiooni mehhanism: 1. Kesknärvisüsteemist tulev signaal ja selle ülekanne AP näol neuromuskulaarses sünapsis või AP teke lihaskiu otsesel ärritamisel. 2. AP teke ja levik lihaskiu membraanil ja sisemisele sarkoplasmaatilisele retiikulumile, Ca++ vabanemine sarkoplasmaatilisest retiikulumist. 3. Ca++ aktiveerib aktiini müosiiniga seostumiskohad. 4. Toimub aktiini ja müosiininiidikeste omavaheline "libisemine" ristsillakeste abil ja müofibrillid kontraheeruvad. 5. ATP energia arvel toimub aktiini ja müosiini lahtihaakumine. 6. Käivitub Ca-pump, mis viib Ca tagasi sarkoplasmaatilise retiikulumi torukestesse. 7
raskus jagatud ratsionaalselt. 41. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid. (TV joonis 3) 42. Skeletilihase kui organi ehitus, lihase abiseadeldised: esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped, plokid ning seesamluud. (TV joonis 3) 43. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: lihase algus- ning lõppunkti (kinnituspunkti) vahel toimub kogu aeg kokkutõmme.
kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%. Lihaskude jaotatakse sile-, vööt- ja südamelihaseks. Silelihased asuvad
sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid? Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutaja lihases sisaldab üks motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakspealihas aga ca 750. Lihaste kontraktsioonivormid: Üksikkontraktsioon ehk tõmmak(kestab ms) tavaliselt pole see veel lõppenud, kui algab juba uus
vigastuse korral satelliitrakud võivad prolidereeruda ja moodustada uusi lihaskiude SKELETILIHASKUDE Esineb peamiselt skeletilihastes, ka silmamuna liigutavates lihastes, keeles, neelus, osaliselt söögitoru lihaskestas Skeletilihaskude koosneb vöötlihaskiududest, mis on pikad silindrilised mitmetuumalised struktuurid – sümplastid Kiudude pikkus varieerub oluliselt, diameeter on vaid 10-100 mikromeetrit Lihaskiu pikitelje suunas väljavenitatud piklikud ovaalsed tuumad paiknevad sarkolemmi all ja nende hulk on suur Erinevaid lihaseid moodustavad lihaskiud on sidekoe varal jaotatud kimpudeks Lihast ümbritseb sidekoe kiht e epimüüsium, viimane tungib lihasesse ja ümbritseb lihaskimpe perimüüsiumina – õhuke sidekoeline perimüüsium ümbritseb igat üksikut lihaskiudu endomüüsiumina (sisaldab retikulaarkiude)
annaabi.ee 
