sest ainult glutamaat allub oksüdatiivsele desamiinimisele. Seega glutamaat on inimkeha keskne aminohape. Aminotransferaaside koensüümiks on püridoksaalfosfaat (vitamin B6 derivaat). Transamiinimisreaktsioonide tasakaalukonstant ~1 näitab, et vajaduse korral võib toimuda kas kataboolne aminohapete aminorühma eemaldamine või AH süntees aminorühma ülekande abil vastavatele a-ketohapetele. ALT ja AST on maksa- ja lihaskahjustuste tüüpmarkerid. Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine toimub mitokondrites glutamaadi dehüdrogenaasi toimel, mida on rohkesti maksas, neerudes ja teistes kudedes. Glu DH tegevus on hästi reguleeritud. Kui energiatase on madal, aktiveeritakse Glu DH allosteeriliselt ADP ja GDP- ga. Kui energiatase on piisav, inhibeeritakse Glu DH allosteeriliselt ATP ja GTP-ga. Söömisjärgselt on aminohapete tase maksarakkudes kõrge ja soodustatud nende lõhustamine
See tähendab, et transamiinimine võib vajadusel teostada nii kataboolset aminohapete aminorühma eemaldamist kui ka aminohapete sünteesi. Meditsiiniline taust: aminotransferaasid on rakusisesed ensüümid, mille tase veres on normaalses olukorras väga madal. Kuna transamiinimine on võimsam just maksas, on AST 2 ja ALT eriti sobivad markerid maksaprobleemide hindamiseks. Ühesõnaga nad on maksa- ja lihaskahjustuste tüüpmarkerid. Tavaliselt võib esialgu määrata ALT , kuna tema liigsus likvideerub verest aeglasemalt, kui AST. ALT ja AST suhte leidmine ja isovormide määramine võimaldavad saada täpsemat diagnostilist ja prognostilist infot. Näiteks: AST/ALT kõrgenenud suhe viitab pankreatiidi, hemolüüsi ja kergemate maksakahjustuste võimalikkusele. Oluliselt kõrgenenud suhe viitab alkoholi liigtarbimisest tingitud krooniliste maksakahjustuste, maksakasvajate, sapipaisu
annaabi.ee 
