Väike-Maarja valla ajalugu
1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus
keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus
praegu asub õppekeskus.
Kiltsi hakkas arenema koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega (avati 1877. a).
Esialgu oli vaid jaamahoone, millele aasta-aastalt lisandus teisi vajalikke raudtee-
ehitisi. Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba
Esimese maailmasõja ajal ning postkontori, lihakarni, piimavabriku jne avamisel.
Kiltsi muutus ümbruskonna rahva jaoks kaubanduslikuks ja tööstuslikuks keskuseks.
Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20. sajandi lõpuaastakümnenditel vähenes
raudtee olulisus ümbruskonna majandusele.
Simuna sai oma nime kiriku järgi, mida kutsuti Katkuküla Püha Siimoni kirikuks. Koos
Tallinna Toomkirikuga kuulub Simuna kirik Eesti vanimate hulka. Katkuküla oli 1219.
aastal Taani valduste lõunapiiriks. Läti Henriku Kroonika järgi tekkis siin Riia
annaabi.ee 
