PABERALUSEL TAPEET 22.LÕIGATAKSE SEINAKONTAKTI VÕI LÜLITI KOHALE NOAGA RIST TAPEEDI SISSE JA SEEJÄREL KÄÄRIDEGA VAJALIKU KUJUGA AVA PAANI 23.LÕIGATAKSE TAPEEDI ALUMINE SERV PARAJAKS, ENNE SEDA MÄRGISTADES PABERALUSEL TAPEET TÄHELEPANEKUD TAPEETIMISEL 1.KUI TEKIVAD MÕNE AJA MÖÖDUDES PEALE PAANI PAIGALDAMIST MULLID : - TAPEET POLE PIISAVALT KLIISTERDATUD (KUIVAD KOHAD) - TAPEET POLE PIISAVALT PUNDUNUD - ALUMINE TAPEET LIGUNES LAHTI UUE KLIISTRI MÕJUL - LIIGA VEDEL KLIISTER ALUSPÕRANDAD BETOONPÕRAND PINNASELE TOETUV MASSIIVPLAAT KANDEV VAHELAGI KOHAPEAL VALATUD BETOONPLAAT BETOONELEMENDID PUITKARKASSPÕRAND VAHELAELE KINNITATUD LAAGIDELE TOETUV LAAGIDE VAHE ON TÄIDETUD SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIGA LAAGIDE VAHE SÕLTUB PEALE PAIGALDATAVA MATERJALI JÄIKUSEST LAAGIDELE PAIGALDATAKSE: SULUNDLAUD EHK PUNNLAUD EHITUSPLAAT (LAAST-, KIPS- VÕI VINEER)
Kõige levinumaks algmaterjaliks oli muidugi oder, oluliselt harvemini kasutati teisi teravilju nagu nisu, rukis ja kaer. Küll on valmistatud segaõlut, kus levinuimaks suhteks kaks osa otra ja üks osa nisu või rukist. Kaeraõlut peeti kibedaks ja seda tehti üliharva. Alustuseks vilja leotati vajaliku märgumiseni. Terad pandi kotti ja kas viidi mõnda veekogusse või lasti lihtsalt veega täidetud tõrde. Viimasel juhul tuli vett aeg-ajalt vahetada. Nii ligunes vili 2 - 3 ööpäeva, nisu ja rukki puhul pisut vähem, et tera muutuks pehmeks aga ka mitte päris piimale. Nüüd hoiti vilja veel mõnda aega kotis või lihtsalt hunnikus, kuni tekkis idanemiseks vajalik temperatuur 15 - 20 °C. Seejärel laotati idanemisvalmis terad ühtlase nimetissõrme paksuse kihina põrandale või kastidesse. Niiskuse hoidmiseks kaeti linnased pealt kinni. Idanemisel tuli jälgida, et ruumis liiga soojaks ei läheks ning vajadusel
annaabi.ee 
