. kokteilide segamiseks vajatakse 25 cm pikkust lusikat. tähtis see et ulatuks klaasi põhjani. võiks olla lusika teises osas plaadiga otsik .. millega saa siis põhjast suhkrut purustada vms ... jookide välja valamiseks vajatakse baarisõela. mõõdunõu (mensuur ) vajame 2 ,4 ja 6 cl mõõdunõusid . võiks olla veel 10 cl on 1 tl mõõdunõu Jäänõud - jää säilitamiseks kokteilide segamise ajal on vaja jääämbrit millel oleks peal kaas.. jääämbri põhjas on võre ,et jää ei liguneks oma sula vee seees.. jääd võetakse jäätangidegaja kui mõnikord jäätange pole võib tõsta ka jääkühvliga... käterätiku vahele jää ja haamriga puruks.. nuiaga peksan jää puru (uhmri sees) pudeliavaja (korgitser) , väike nuga. ( puuvili kaunistuseks nt ), väike puust või plastmassist lõikelaud.. puuviljapress , sidrunipress ..chiffo.. ( saab ise teha soodavett , või muid gaseeritud jooke .. elektrooniline baarimikser. shakerissse ei panda kunagi gaseeritud jooke.
Jäätakse 24 tunniks seisma. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on orgaanilisi lisandeid liivas, seda tumedam tuleb lahus. Järgmisel päeval võrreldakse lahuse värvust etaloniga- lahus ei tohi etalonist tumedam olla. Savi ja tolmu sisalduse määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva, kuivatatakse püsiva kaaluni G1[g]. Valatakse liiv suuremasse anumasse ja valatakse üle suure hulga veega. Liiv ja vesi segatakse läbi ja lastakse 2 tundi seista, et savi liguneks terade küljest lahti. Seejärel segatakse liiv ja vesi uuesti läbi. Lastakse 2 minutit settida. Liiv jääb põhja, savi jääb vette hõljuma. Sogane vesi valatakse sifoontoruga liivalt ära. Seejärel uus vesi peale, segatakse. Lastakse 2 minutit settida, seejärel valatakse vesi pealt ära. Protsessi korratakse seni kuni vesi on läbipaistev. Kuivatatakse liiv püsiva kaaluni G2[g]. Leiatakse savi sisaldus liivas valemiga (%)
Taimset rasva (oliivi, palmi, mandli) ostetakse sisse, seda kohalikud tootjad Eestis toota ei saaks. Loomset rasva saab ka siin toota. Sõltuvalt turutingimustest tarnijad muutuvad. Teine etapp: Tooraine transport tehasesse juhul, kui tootmine toimub teises tehases. Kasutada võib eri suurusega veokeid, olenevalt tooraine kogustest. Kolmas etapp: Seebi tootmine. 6 Et seep annaks peene kreemika vahu, poleks liiga rabe ja ei liguneks, lisatakse fosfaate. Karedas vees muutub seep "lubjaseebiks", mida võib näha pesukausis valge settena. Fosfaadid ei suuda seda täielikult takistada. Lubjaseep settib nahale ja võib tekitada ärritust. Oma rasva kõrvaldava mõju tõttu puudutab seep naha hapnikukaitseümbrist, lahustab pealmise nahakihi niiskust siduvaid aineid ja rasvu. Selle puuduse kõrvaldamiseks lisatakse rasvaineid. Seetõttu peseb seep nahka säästlikumalt, vahutab aga vähem ja kaotab puhastamisjõudu