laiade vahekoridoride puhul ei teki pudelikaelu ( komplekteerijad saavad karudega mooda ) voimaldavad toopaindlikku organiseerimist, suure koormuse puhul voib riiulivahedes tootada palju komplekteerijaid. Peenkaubariiulite kasutamine on piiratud tooteuhiku kaalu ja ruumalaga. Sageli voetakse peenkaubariiulil hoiustamiselt uleminekul kaubaalusel hoiustamisele aluseks kindel kauba maht - 0,5 m3. Konventsionaalse lao eelised : Otsene ligipaas koigile hoiukohtadele. Aluseid on voimalik siirdada ilma teisi aluseid umber paigutamata. Inventuuri tegemine on lihtne, kuna iga alus asub eraldi hoiukohal, neile on otsene ligipaas. On voimalik ladustada erineva suuruse ja kaaluga kaubaaluseid. Riiulite orsi on voimalik kiiresti ja holpsasti ringi tosta, vajadusel lisada voi vahemaks votta. Ruumi saastev Korge lao eelised on alljargnevad: suur hoiuruumi kasutamise efektiivsus luhikesed komplekteerimisteekonnad.
ette kujutada ilma tehnoloogiliste abivahenditeta - need on niivord juurdunud ja nendest soltuvad vaga paljud asutused ja uksused, sh uksikindiviid ja perekond. 8. Tehnoloogiline "ligipaas" (technological access) tahistab susteemidesse paasemise fuusilisi eeldusi vahendite naol (arvuti kiirus, riistvara, tarkvara jms). Selle korval
loomulik, et sind moistetakse ning keegi ei judge (tra, ma ei oska eesti keelt no) Oma tutvusringkonnas saab lahti lahata pohimotteliselt koike, mis pahe tuleb ning minu arvates sonavabadus on just omade keskel koige rohkem oigustatud. Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed on seotud meeletult tanapaeva infoajastuga. Meedial on tohutu mojuvoim uhiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste ule. Koigil inimestel on olemas ligipaas televiisorile, internetile või raadiole ning erinevatel meediakanalitel on vaga lihtne inimeste motteid suunata uhelee või teisele arvamusele. Tanapaeva uhiskonnale on iseloomulikuks saanud sonavabadus , kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus . Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning voib juhtuda, et hakatakse edastama vale voi moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid. Üks
mitteformaalne struktuur, suhtlemine/suhted) · Info liikumise analuusimine (majandus-, oigus-, geograafilise, sotsiaalse, demograafilise, konkurentsikeskkonna, tehnol.baasi, inforessursside analuus, teabe hind ja vaartus) · Infovajaduse valjaselgitamine (kes votab vastu otsuseid, ligipaas infole, kes haldab strateeg.inforessursse, kust saadakse informatsiooni, millised on teabekanalid jne) · Info juhtimine (kes ja kuidas korraldab info liikumist, nende ametikoht, vastutusala, dokumendid, tehnoloogia- voi kasutajakeskne, infopoliitilised dokumendid, pohimotted) · Kriteeriumid (info/dokumentide liikumise kiirus, info kattesaadavus, infomaterjalide