Jaanuaris 1919 langesid Nõukogude vägede kätte Riia ja Jelgava. Läti ajutine valitsus eesotsas peaminister Karlis Ulmanisega oli sunnitud siirduma Liepajasse. Compiegne'I vaherahu, millega lõppes Esimene maailmasõda üheks tingimuseks Saksamaale oli Baltikumi kaitsmine seni, kuni kohalikud rahvad organiseeruvad. Seda ning Läti ajutise valitsusega sõlmitud leppeid kasutades alustas Saksa väejuhatus tegutsemist ning tugevdas Raudbrigaadi. Veebruaris 1919 saabus Liepjasse kindral krahv Rüdiger vond der Goltz, kes varem oli Saksa vägesid juhtinud Soomes. Temast sai kõikide Kuramaal asunud vägede, kaasaarvatud Landeswehr'i ülemjuhataja, kes küll formaalselt pidi abistama Läti ajutist valitsust, kuid kes reaalselt asus ellu viima Balti hertsogiriigi sälitamise ideed ning unistas Vene enamlusele surmahoobi andmisest. Märtsiks 1919 koondas Goltz Lätis relvile 13500 meest, kellest 5000 kuulus 1. kaardiväe
a veebruaris lahkus Laidoner kodumaalt Petrogradi (Peterburi). Sama aasta kevadel saatsid sakslased Eesti rahvusväeosad laiali. Olles Venemaal lõi Laidoner põranda all Eesti sõjaväeluure agentuuri. Vabadussõja ajal kujutasid need mehed endast hindamatut informatsiooniallikat. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine ja revolutsioon muutsid strateegilist olukorda kogu Ida- Euroopas. Saabunud 1918. a detsembris Eestisse tagasi oli Laidoneri esimeseks ülesandeks sõita Liepjasse ja tuua Briti laevastik Tallinna alla. 12. detsembril 1918 aastal kell 15.00 jõudsidki inglise lahingulaevad Tallinna reidile ning jäid siia kuni detsembri lõpuni 1919. Ülemjuhataja Vabadussõjas 19181920 13. novembril 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud. Sellega tühistati ühepoolselt ka 27. augustil 1918 aastal sõlmitud leping, millest Venemaa loobus oma õigustest Eestile
annaabi.ee 
