Norra
verden".
19. sajand oli norra kirjanduse õitseaeg. Rahvusromantiline Henrik Wergeland ja
euroopalikum Johan Sebastian Welhaven olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani
aluse ise laadi traditsioonile. Henrik Ibsenitpeetakse üheks maailma suuremaks näitekirjanikuks
ja suurimaks realistiks näitekirjanduses. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud
olid Bjørnstjerne Bjørnson, Alexander Kielland ja Jonas Liega said 19. sajandi lõpuks "neljaks
suureks". Tähtsad kirjanikud olid ka Arne Garborg ja Amalie Skram. Peter Christen
Asbjørnsen ja Jørgen Moes andsid välja norra rahvamuinasjutte, mis esimest korda ilmusid
1840ndatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra
kirjanduse kujunemisel.
20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes
mõlemad olid poliitiliselt konservatiivsed