Materjateaduse üldalused.
Pärast voolamise tekkimist kasvab pinge kuni maksimumpunktini, millele vastavat pinget nim
tõmbetugevuseks. Tekib ,,kael" ja pinge väheneb kuni katkemiseni.
Venitavus on materjali suhteline pikenimine enne katkemist: venitatavus ja rabedus sõltuvad
temp.
7. Libisemispinnad. Metallide tugevdamise meetodid.
Plastiline deformatsioon toimub just dislokatsioonide liikumise kaudu. Sellist plastilist
deformatsiooni nim libisemiks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub nim
libisekmispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kritallograafilistel pindadel ühesuguse
kergusega. Igga kritallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks.
Neil on omakorda suunad, mida nim libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja-suunad on
need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim, kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult
kokku. Sellisel juhul osakeste liikumine jõu toimel lükkab naaberosakeste võresõlmest välja.
annaabi.ee 
