Kasvuhormooni liigprodutsiooni korral hiigkasv e gigantism, keha proportsionaalselt arenenud, tekib akromegaalia (etteulatuvate luude liigsuurkasv), Hüpotalamo hüpofüsaarsüsteem Kaks alasüsteemi: 1) Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala, hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs) hüpotalamuse hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud. Nendes neurosekr. Rakkudes toodetakse kahesuguseid hormoone: liberiine ja statiine. Liberiinid releasinghormoonid (RH), vabastavad; statiinid inhibeerivad, pidurdavad Hüpof hormoonid laskuvad oma tekke rakkudest piki aksonit allapoole ja jõuavad hüpofüüsi varre piirkonnas olevasse veresoonte kapillaaristikku ja sellest edasi liiguvad nad eessagarasse (hüpofüüsi eessagar). Sellest kapillaaristikust edasi liiguvad eessagarasse. Selle vereringe omapära- võrgustikust
somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on neurosekretoorsed rakud, millel on nii närvi juhtimise kui hormoonide tekkega seotud funktsioonid. Tekkivad hormoonid jagunevad 2 rühma: liberiinid e riliisinghormoonid (vallandajad) ja statiinid e pidurdajad. Liberiinid liiguvad närviraku kehadest piki aksoneid hüpofüüsi varres paiknevasse vereringesse portaalvereringe e värativereringe, sealt edasi piki hüpofüüsi varre veresooni eessagara näärmerakkudesse, kus stimuleeritakse eessagarahormoonide teket. Liberiinide nimetused on vastavalt: AKTH-d stimuleerib kortikoliberiinm TTH-d türeoliberiin, gonadotroopseid hormoone gonadoliberiin, STH-d
pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust kontrollivad metaboolseid protsesse Ca/P metabolismi reguleeritavad (kaltsitriool) vee ja mineraalainete metabolismi kontrollivad Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs · Käbinääre (epifüüs) · Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed · Harknääre (tüümus) · Pankrease (endokriinosa)
- Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel
kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar - Talletatakase ADH ja oksütatsiin - eessagar Glandoteguseed Toimivad teistesse hormoonid näärmetesse
Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- teistesse näärmetesse mõjuvad hormoonid:
kilpnäärmehormoonid Hormoonid jaotus toime alusel: ● H mis toimivad vahetult efektorelundile (nt suguhormoonid) ● H mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist, so GLANDOTROOPSED hormoonid (nt türeotroopne hormoon) ● H mis moodustuvad hüpotaalamuse väikstes närvirakkudes, reguleerivad adenohüpofüüsi (ajuripatsi tagasagara) tööd. - VABASTAJAD e LIBERIINID (realising): rguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja vabastamist - STATIINID, mis pärsivad adenohüpofüüsi troopsete hormoonide tööd. ★ endokriinse süsteemi vahetu sida NS-ga! Hormoonide tootmise regulatsioon: ● Hormooni enda hulk veres reguleerib hormooni tootmist ● Reguleeritava aine hulk veres või reguleeritava valdkonna seisund mõjutab hormooni tootimise taset. ● NS toime mõjutab teatud hormoonide tootmist.
Keeminile sünaps vabanebad ühest ained ja teine seob ära Elektriline seotud elektrilaengutega Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon
lihaskrambid, peavalu, iiveldus. Peptiidhormoonid ja nende analoogid Kahjulikud kõrvaltoimed: Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained organismile tekitada, aineid leidub loomulikul kujul ka organismis. Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud. 1. Kooriongonadotropiin( hCG ) 2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH ) 3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide ) 4. Kasvuhormoon ( hGH ) 5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-) ...ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid 6. Erütropoietiin( EPO ) 7. Insuliin Insuliini on lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks Keelatud meetodid: Hapniku transpordi parandamine ja veredoping. Veredopinguks nimetatakse vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate ja nendega sarnaste veretoodete manustamist sportlasele, kui selleks puudub meditsiiniline näidustus. Farmakoloogiline, keemiline ja füüsikaline manipulatsioon on ainete ja meetodite
(on homo ja heteropolüoosid) osmolaarsuse korral Homopolüoosid – sisaldavad oma ribonukleotiididejääkidest:A;G;C;U Metabolism-ainevahetus keemiliste muutuste Liberiinid-stimuleerivad hüpofüüsi kostises ühte tüüpi kogum,organismi elutegevuse aluseks,hõlmab: monoosijääki.Glükogeen ja tärklis vastavate hormoonide vabanemist. seedimist, imendumist,rakus toimuvaid
korral RNA 1 aheline- tärklis koosnevad glükoosjääkidest. Metabolism-ainevahetus keemiliste muutuste ribonukleotiididejääkidest:A;G;C;U Heteropolüoosid-koosnevad korduvatest kogum,organismi elutegevuse aluseks,hõlmab: Liberiinid-stimuleerivad hüpofüüsi vastavate disahharidsetest ,,plokkidest" Olulised seedimist, imendumist,rakus toimuvaid hormoonide vabanemist. heteropolüoosid:
2 agonistid on keelatud. Erandiks on formoterooli, salmeterooli ja terbutaliini ravimid, mille kasutamiseks on vajalik taotleda meditsiiniline eriluba. Peptiidhormoonid ja muud sarnased ained. Erütropoetiin (EPO); kasvuhormoon (hGH), kortikotropiinid (ACHT, teracosactide); insuliinitaoline kasvufaktor (IGF-); mehaanilised kasvufaktorid; gonadotropiinid (LH), on keelatud ainult meestel;kooriongonadotropiin (hCG); insuliin ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid. Antud nimekirjast võib insuliini kasutada ainult insuliini-sõltuva diabeedi raviks. Erütropoietiin on viimastel aastatel enam probleeme tekitanud dopinguaine, mida kasutatakse eeskätt vastupidavusaladel punaliblede massi suurendamiseks. Selle läbi on võimalik suurendada organismi hapnikutarbimise võimet. Diureetikumid. Ained, mis kiirendavad uriini teket, põhjustades suurema vedeliku ja mineraalsoolade organismist väljutamise
Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge higistamine kehatemp langeb); muudetakse elundite talitlust, et kõrvalekalle väheneks Positiivne tagasiside kõrvalekalde võimendamine, nt sünnitamine ja vere hüübimine 25. Tea nende hormoonide tekkekohta ja mõju organismis: Liberiinid hüpotalamus; ajuripatsi talitluse stimuleerimine Statiinid - hüpotalamus; ajuripatsi talitluse pärssimine Oksütotsiin hüpotalamus; sünnituse ja piimaerituse algamine Prolaktiin ajuripatsi eessagar; piima teke piimanäärmetes pärast sünnitust Somatotropiin (kasvuhormoon) ajuripatsi eessagar; kasvu reguleerimine, ainevahetus Türoksiin kilpnääre; ainevahetuse kiirus, normaalne kasv ja areng
membraanil olevatele retseptoritele, mis muudavad kuju ja vallandavad teisese reaktsiooni, mis muudab raku talitlust RASVLAHUSTUVAD HORMOONID ringlevad veres transport-valkudega seotult. Jätavad transport valgu maha, läbivad membraani ja kinnituvad tuumale, muutes geeni avaldumist. Suguhormoonid, kilpnäärmehormoonid 23.Iseloomista inimese sisenõrenäärmete töö ja asukohta. 25.Tea nende hormoonide tekkekohta ja mõju organismis: Liberiinid stimuleerivad, tekivad hüpotalamuses Satiinid takistavad, tekivad hüpotalamuses? Oksütotsiin Hüpotalamuses, mõjutab sünnitust, piimaga toitmist. N.ö armuhormoon Prolaktiin ajuripatsis, aitab kaasa rinnapiima tekkele pärast sünnitust Somatotropiin Ajuripatsis, mõjutab kõigi rakkude kasvu, ainevahetust Türoksiin Kilpnääre, mõjutab kõigi rakkude ainevahetust ja tagab normaalse kasvu
erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub närvirakukehades. Hormoon laskub piki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas oleva veresoonte põimikuni, need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon veresoonte põimikust venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on 1) gonadoliberiin (gonadotropiinriliising hormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeriva(LH) hormooni teket ja follikulostimuleeriva hormooni teket(FSH). LH mõjutab munasarjas kollakeha teket ja arengut ning FSH mõjutab munasarjas foliikli
eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse. Hormoon ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket
Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses. Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik. 2
eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs. Esimene alasüsteem: hüpotaalamuse hüpofüsiotroofses alas paiknevad neoronid sünteesivad kahesuguseid hormoone: · liberiine ehk vabastajaid ehk riliising hormoonid · pidurdavaid ehk inhibeerivad hormoonid ehk statiinid. Liberiinid laskuvad piki vastavate neuronite jätkeid hüpofüüsi varre suunas, kus paikneb omapärane vere kapillaaristik- nn värati kapillaaristik, nendest kapillaaridest liigub veri mööda hüpofüüsi varre veresooni otse eessagarasse. Hormooni ei lähe organismi laiali, vaid veenide kaudu eessagarasse, liberiinid mõjutavad stimuleerivalt eessagara hormoonide teket. Hüpotaalamuses tekkinud statiinid liiguvad sama süsteemi mööda eessagarasse, pidurdades essagara hormoonide teket
E. PEPTIIDHORMOONID JA NENDE ANALOOGID Kahjulikud kõrvaltoimed: Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained organismile tekitada, aineid leidub ka organismis. Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud. 1. Kooriongonadotropiin( hCG ) 2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH ) 3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide ) 4. Kasvuhormoon ( hGH ) 5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-) ... ja kõik vastavad " vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid 6. Erütropoietiin( EPO ) 7. Insuliin Lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks. Endokrinoloogi või võistkonna arsti kirjalik teatis on vajalik , mis kinnitab insuliin-sõltuva diabeedi diagnoosi. Kui võistleja uriinis on ebatavalises kontsentratsioonis endogeenset hormooni, või selle diagnostilist markerit, loetakse proov positiivseks hoolimata sellest, et lõpptulemusena võidakse tuvastada, et tegu
Kahjulikud kõrvaltoimed: Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained organismile tekitada, aineid leidub loomulikul kujul ka organismis. Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud. 1. Kooriongonadotropiin( hCG ) 2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH ) 3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide ) 4. Kasvuhormoon ( hGH ) 5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-) ...ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid 6. Erütropoietiin (EPO) 7. Insuliin (isuliini on lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks) Keelatud meetodid: Hapniku transpordi parandamine ja veredoping. Veredopinguks nimetatakse vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate ja nendega sarnaste veretoodete manustamist sportlasele, kui selleks puudub meditsiiniline näidustus.
1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades. * hüpotalamuses sünteesitakse hormoone, mis laskuvad eessagarasse ja mõjutavad eessagaras seal sünteesitavate hormoonide teket. Produtseerda stimuleerivaid eessagara hormoone riliising (release) hormoonid (RH) ehk liberiinid ja statiine ehk inhibeerivaid hormmoone (IH). * hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni keskus – kehatemperatuuri regueeriv keskus. Inimene kuulub püsisoojaste hulka (+37) – võim alikke nihkeid reguleeritakse hüpotalamuses paikneva termoregulatsiooni keskuse kaudu Muutustest saab teada keskus ja käivitab mehhanismi, mis ähvardava alajahtumise korral võimaldab soojusteket suurendada. Selleks intensiivistub ainevahetus – rohem süsivesikuid osüdeeritakse – tekib rohkem soojust
arenenud, tekib akromegaalia (etteulatuvate luude liigsuurkasv), vaatame üle- ja alatalitlust. Hüpotalamo hüpofüsaarsüsteem Kaks alasüsteemi: 1) Hüpotalamuse hüpofüsiotroopne ala, hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs) hüpotalamuse hüpofüsiotroopses alas paiknevad neurosekretoorsed rakud. Neuronid närvirakku, nendes neurosekr. Rakkudes toodetakse kahesuguseid hormoone: liberiine ja statiine. Liberiinid releasinghormoonid (RH), vabastavad; statiinid inhibeerivad, pidurdavad Hüpofüsiotroopse... tekke rakkudest piki aksonit allapoole ja jõuavad hüpofüüsivarre piirkonnas olevasse veresoonte kapillaaristikku. Sellest kapillaaristikust edasi liiguvad eessagarasse. Siit ei lähe mitte ühisesse vereringesse vaid näärme........... 2) Hüpotalamuse kaks neurosekretoorset tuuma nucleus paraventrikularis ja nucleus supraopticus.
Hüpofüüsi tagasagara hormoone sünteesitakse hüpotaalamuses. Nad sealt hüpotaalamusest laskuvad piki hüpofüüsi vart tagasagarasse. Varres kulgevad taksonid. Aksonite keha on hüpotaalamuses, seal sünteesitakse tagasagara jaoks kahte hormooni: antidiureetiline (ATH) ja oksütotsioon (soodustab sünnitust ja piima väljutamist). Neis kahes tuumas sünteesitakse: nukleus supraobtius tuum, n. paraventrieularis tuum. Liberiinid ja satiinid (pidurdavad) Häired, mis tekivad kahjustusel (räägivad kõige paremini funktsioonist). On seotud lihaste toonuse ja koordinatsiooniga. Ataksia liigutuste koordinatsiooni häiret. Liigutused on kohmakad, ei ole sujuvad. Astaasia pea ja jäsemete värisemine Asteenia lihaste kiire väsimine. Atoonia lihaste toonuse langus 9. Peaaju närvid ja nende funktsioonid LISA LEHEL!!! 10. Suuraju koor ja selle keskused Parkinsonism pea ja käte värisemine
neurosekretoorsed rakud, millel on närviraku funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub nende närviraku kehas. Hormoon laskub pikki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas olevate veresoonte põimikuni. Need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutavad eessagara näärmerakkude talitust. Hüpotaalamusest pärit hormoonid on kahesugused: · liberiinid, mis stimuleerivad eessagara hormoonide tööd ja · statiinid, mis pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd Hüpotaalamuse tase · gonadoliberiid ehk gonadotrobiinriliisinghormoon - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeruva hormooni e LH teket · kortikoliberiin - stimuleerib hüpofüüsi eessagaras AKTH teket (adrenokortikotroopne) hormoon. See stimuleerib neerupealiste koores eelkõige glükokortikoidide teket. Nende
erutust tekitav funktsioon ja millel on ka näärmeraku funktsioon, produtseerida hormooni. Hormooni süntees toimub närvirakukehades. Hormoon laskub piki aksonit allapoole ja jõuab hüpofüüsi varre piirkonnas oleva veresoonte põimikuni, need on arteriaalsed veresooned. Edasi liigub hormoon veresoonte põimikust venoossete veresoonte kaudu eessagarasse ja mõjutab eessagara näärmerakkude talitlust. Need hüpotaalamusest pärit eessagara talitlust mõjutavad hormoonid on kahesugused: 1) liberiinid (riliisinghormoonid); vabastajad need stimuleerivad eessagara näärmete tööd 2) statiinid(inhibeerivad hormoonid); pidurdajad need pidurdavad eessagara näärmerakkude tööd. Liberiinid hüpotalamuses on 1) gonadoliberiin (gonadotropiinriliising hormoon) , see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras luteiniseeriva(LH) hormooni teket ja follikulostimuleeriva hormooni teket(FSH). LH mõjutab munasarjas kollakeha teket ja arengut ning FSH mõjutab munasarjas foliikli arengut ja selles
) 4. aitavad tagada organismi homöostaasi osamootne rõhk, veresuhkrupeegel, kaltsiumi- ja fosforisisaldus) 5. ainevahetuse regulatsioon, energeetilise tasakaalu regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga Biokeemia HÜPOTAALAMUSE HORMOONID Liberiinid Stimuleerivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (riliising-hormoonid; releasing hormone RH) ja nende esindajad: CRH kortikoliberiin; kortikotropiin-riliising hormoon GRH somatoliberiin, somatotropiin-riliising hormoon GnRH gonadotropiin-riliising hormoon PRH, PRF prolaktiin-riliising hormoon/faktor TRH türoliberiin; türeotropiin-riliising hormoon Statiinid Pärsivad hüpofüüsi vastavate hormoonide vabanemist (inhibeeriv hormoon; inhibiting hormone IH)
liberniidideks ja statiinid. Need närvirakud paiknevad hüpotaalamuse nn hüpofüsiotroopses pk-s ja liberniidid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket. Statiinid takistavad. Eessagar e näärme- ehk adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses, eessagara hormoonid tekivad eessadaras endas, aga liberiinide ja statiinide kontrolli all. Kuidas teket mõjutavad? Liberiinid ja statiinid saadavad oma produkti piki aksonit vereringesse. Omapärane veresoontevõrgustik, mida kutsutakse hüpofüüsi portaalvereringeks seal lähevad lib ja stat juba eessagarasse vere kaudu. 2) Hüpotaalamuses on termoregulatsioonikeskus keskus, mis reguleerib kehatemp-i, püüab t-i hoida püsivana selle keskuse kaudu. Keha t on sisemuses keskmiselt +37. Kõige madalam hommikupoole ööd. Termoregulatsioonikesus saab keha t kohta pidevad infot keha sisemusest kui ka keha pinnalt
Hüpotaalamuse funktsioon on mitmekesisem. Funktsioonid: 1. Neurosekretoorne funktsioon (taalamuses on rida närvirakke, mis lisaks erutuse juhtimisele, produtseerivad ka hormoone, osa nendest neurosekretoorsetest närvirakkudest, saadavad oma produkti ajuripatsi tagumisse sagarasse e. neurohüpofüüsi) Tuumad, mis oma produkti saadavad hüpofüüsi tagasagarasse, on nucl. Paraventricularis ja n. suprapticus. Need kaks on ADH, oksudotsiin. Liberiinid ja statiivid- need närvirakud paiknevad hüpotaalamuses nn. hüpofüsiotroopses piirkonnas( Hüpfüüsitalitlust soodustav) ja liberiinid on sellised hormoonid, mis soodustavad hüpofüüsi eessagara hormoonide teket, aga statiivid vastupidi takistavad eessagara hormoonide teket. Hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs. Tagasagara hormoonid tekivad hüpotaalamuses. Portaalvereringe - eraldi veresoontevõrgustik. 2
annaabi.ee 
