asutamiseks. 1878. a. märtsis ilmuma hakanud ,,Sakala" sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale. Suur lõhe. 1878. aastal tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid viimaseteravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt oma liberaalsusesse kalduvast isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti
Liberalism: · Negatiivne vabadus (inimest ei tohi piirata täielik vabadus) · Minimaalne riik (õhuke riik, ei sekku majandusse, kontrollib seadusi, Laissez-faire (prants ,,las minna") · Võrdsed võimalused · Sotsiaaldarvinism inimene vastutab ise oma heaolu eest, võitlus ellujäämise nimel. · Eesti Reformierakond Kolmas tee: · Modernne sotsiaaldemokraatia. · Segu vasak- ja parempoolsusest. · Suured erinevused USA ja Euroopa põhimõtetes. USA kaldub rohkem liberaalsusesse. · Võrdsed võimalused. · Ettevõtlikkus. · Õigused koos vastutusega. · Rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel, ,,elada, et käia tööl". · Hõive maksimeerimine. · Avalike kulude kokkuhoid. · Suund sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus tasakaalustamine). · Igasugu poliitika kaasamine. · Erasektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse (töökoha pension, hambaravi, hüved). Sotsiaalpoliitika Eestis: · Väga kaheti mõistetav.