Kas eesti keel vajab uuendamist?
ka alternatiivselele vaatele." Sõna uundusi ja reeglite muudatusi tehes mingil spetsiifilisel
erialal, näiteks arstiteadus, IT, bioloogia peaksid keeleuuendajad ja teadlased diskuteerima
omaala proffidega, kes tajuvad selle erilala sõnavara paremini kui keeleteadalased ning
teavad, mis on õige. Nemad oskaksid soovitada, kas keeleuuendajate poolt välja pakutud
sõnad, reeglimuudatused on sobilikud. Tuleks leida kuldne kesktee mis sobib kõigile, nii
konservatiividele, liberaadidele kui ka tavainimestele.
Keelt uuendades peaks olema ettevaatlik ja mitte tegema väga suuri muudatusi. Uusi reegelid
ja sõnu välja andes tuleks vaadata ka olukorda teise mätta otsast. Mingil määral on keele
arendamist vaja. Eriti uusi sõnu, kuna aeg läheb koguaeg edasi, leiutatakse uusi asju ja neile
oleks vaja eestipäraseid nimetusi, sest mida vähem on keeles laensõnu seda parem. Põhjala
on öelnud: ,,Keel on ühtaegu nii individuaalne kui ka kollektiivne." Igaüks kasutab keelt, et