Konspekt aastast 2005
on vhem hakkab domineerima
anaeroobne lagundamine ja tekib
halva lhna probleem. Mida suurem
on hapniku kontsentratsioon, seda
kiirem on lagundamine. Niiskus materjal
ei tohi olla kuiv (opt. 5060%).
Materjali struktuur -
materjali peenestamine enne
kompostimist kiirendab protsessi,
sest paraneb aereeritus ja
ensmide ligips substraadile.
Temperatuur -hsti aereeritud
kompost soojeneb temperatuurini
40-70 0C aktiivse lagundamise
perioodil.
ks olulisemaid tegureid kompostimisel on lhtematerjali C:N suhe. C:N suhte
vahemik 25-30:1 on
optimaalne. Kui lmmastiku kogus materjalis on vga vike, siis tekib
lmmastiku defitsiit ja
lagundamisprotsess aeglustub. Kui lmmastikku on rohkem, siis osa sellest
lendub
lagundamisprotsessi kigus ammoniaagina. Erinevatel materjalidel on erinev C:N
suhe, seetttu tuleb
kompostimisel materjale segada. Niteks niidetud muru C:N suhe on 20:1,
puulehtedel 40-60:1,
saepurul 500:1.
Komposti kvaliteedi hindamine. Komposti kvaliteeti hinnatakse tema
annaabi.ee 
