Geograaafia Phjavesi * maakoore laosa kivimite ja setete poorides ja lhedes olev vesi. * liigub raskusju ja rhu toimel. Phjavee thtsus * thtsaim joogivee allikas * tiendab veekogude veeauru * taimed kasutavad * mjutab kivimeid, nt karstinhtus Aeratsioonivnd- maapinna osa, kus lhesid ja poore tidab nii hk kui ka vesi. Kllastusvnd- maapinna osa, kus poorid ja thikud on titunud veega ja on kujunenud phjavee kiht. Surveta ehk vabapinnaline phjavesi * phjavesi, mis asub esimese vettpidava kihi peal. * sltuvalt sademetest ja aastaajast vib phjavee lemine pind muutuda.
Arvutuslikult on leitud jrgmised arvukuse ja liigirikkuse hinnangud: 1) maailmameres on kokku ca 1029 prokaroodi rakku, milledest 2/3 on bakterid ja 1/3 arhed. 2) summaarne bakteri liikide arv maailameres on viksem kui 2x106 liiki (mullas 4x106) 3) summaarne arhede liikide arv on maailmameres ca 20 000 4) summaarne jrvede bakteri liikide arv on <8000 5) keskmiselt on 1 ml merevees 160 bakteri liiki (mullas 6400-38 000) 10. Phjavesi Phjavesi on maakoore kivimite ja setete poorides, lhedes jm. thikutes olev vaba vesi, mis lasub vettpidaval kihil ja liigub raskusju mjul. P. moodustub sademetest ja pinnaveest. Iseloomulik on psiv temperatuur, vike orgaanilise aine kontsentratsioon. Mikroorganismide arv on phjavees 105-107 /g (otsesel loendamisel mikroskoobis), plaadiklvil 0-107 /g. Bakteritest on leitud: Pseudomonas, Achromobacter, Acinetobacter, Aeromonas, Alcaligenes, Flavobacterium, Moraxella, Caulobacter, Bacillus. Domineerivad gram-negatiivsed bakterid.
annaabi.ee 
