ülejäänud difuusse kihi ioonid liiguvad koos vedelikuga. Elektrokineetiline potentsiaal on potentsiaal sellisel kaugusel piirpinnast, kus vedel faas hakkab liikuma tahke faasi suhtes. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel Elektrokineetilist potentsiaali mõjutavad: temperatuur, lahjeduse suurus ja mõnel juhul ka pH. Töö käik Hoolikalt pestud ja kuiv U-toru kinnitatakse hoidiku külge, külgtoru täidetakse kraanini raudhüdroksiidi sooliga. Kraan suletakse ning toru täidetakse ääreni kolloidlahusega. U- torusse kallatakse umbes 15 ml külgvedelikku (vett) ja asetatakse kohale CuSO 4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vōimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt
03.2014 Töö eesmärk: Uurida elektroforeesi nähtust, mtes piirpinna kolloidlahus- dispersioonikeskkond liikumise joonkiirust. Selle phjal määrata osakeste laengu märk ja arvutada elektrokineetiline potentsiaal ( - potentsiaal). Töö käik: Kõigepealt valmistada raudhüdroksiid sool, mida saab teha intensiivsel segamisel juhtides 10ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250ml keevasse vette. Seejärel võtakse kasutusse elektroforeesi uurimise seade, mille külgtoru täidetakse Fe(OH)3 kolloidlahusega, U- torusse kallatakse umbes 15ml külgvedelikku (H2O) ja asetatakse kohale CuSO4-ga täidetud vahelahused. Seejärel asetatakse kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendatakse alalisvoolu toiteallikaga. Nüüd avatakse ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendav kraan, nii et kolloidlahus tungiks vimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Kraan hoitakse lahti seni, kuni külgvedelik tuseb elektroodideni
annaabi.ee 
