Hülged ja meriveised
Vladislav
Hülged ja meriveised
Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks
moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima.
Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning
kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks.
Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad
kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks:
kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste
seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes
rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest.
Kõrvukhülged
Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki.
Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud,
merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest