SEEBI TÖÖ
19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti
sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19.
sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes
kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda.
Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati
kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine.
Hülgerasvast tehtud seep oli must ja haises vängelt, kuid pesi hästi plekid välja. Tihti keedeti
seebiks ka surnud loomad.
SEEBI VALMISTAMINE
Seebi keetmisprotsess koosneb kolmest etapist. Rasvade seebistamist oli soovitav alustada
mitte liiga kange leelisega vaid osa hiljem juurde lisada; muidu võis juhtuda, et kogu rasv ei
seebistunud. Edasi toimub seebi väljasoolamine jällegi lisades soola portsionide kaupa ja
seejärel seebi puhtaks ehk klaariks keetmine
annaabi.ee 
