Sada aastat üksildust - Gabriel Garcia Marquez
Santiaga Márquez.
Tema isa oli apteeker.
Aastal 1929 asusid tema vanemad elama
Baranquillasse. Gabrieli kasvatasid vanavanemad.
12aastaselt alustas Gabriel õpinguid Bogotá
lähedal asuvas jesuiitide koolis. 19aastaselt asus
ta 1946. aastal vanemate soovi kohaselt Bogotá
ülikoolis õigusteadust õppima.
TSitaadid
Kirjutamine muutus nii sujuvaks, et mõnikord oli mul
tunne, nagu kirjutaksin puhtast jutustamisrõõmust, mis
on ehk leviteerimisele kõige lähem inimlik seisund.
("Kaksteist kummalist palverändurit", 1992)
Maailm oli nii vastne, et paljudel asjadel puudus nimi ja
nendest rääkides tuli neile sõrmega osutada. ("Sada
aastat üksildust", 1967)
Ükski hull ei ole hull, kui sa tema arusaamadega
nõustud. ("Armastusest ja teistest deemonitest")
Kõige hirmsam võib surma juures olla see, kui sa ei sure
armastuse pärast. ("Armastus koolera ajal", 1985)
Looming