Keha soojusjuhtivus ja siseenergia
Kineetiline
energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha
siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel.
Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks.
Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale
või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J.
Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele.
Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim.
konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida
kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam
on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on
keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha
siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim.
soojusülekandeks
annaabi.ee 
