Jäälind
Selle kirjutise autoril oli kasutada Eerik Kumari linnuandmete kartoteegi plokk jäälinnu
andmetega Eestist jään oma õpetajale, kes mind 35 aastat juhendas ja suunas, postuumselt ka
selle eest tänu võlgu.
Eesti linnuatlasesse saadi 19761982 pesitsusandmeid jäälinnu kohta kokku 125-st 10 x 10 km
suurusest ruudust (22% ruutude arvust), sealhulgas kindla pesitsemise kohta 34 ja tõenäose
pesitsemise kohta 37 ruudust. Uusi haudepaiku, võrreldes varasema levikupildiga, lisandus
tollal Kasari jõgikonnas ja Vooremaal. Võimaliku pesitsemise punktide (54) taga atlasekaardil
ei tarvitse iga kord olla asustatud pesa, ent kohalike vaatlejate tähelepanu võiks see küll
teritada, et veenduda jäälinnu pesitsemise tõesuses oma piirkonnas. 2000. aastal hinnati Eesti
asurkonna suuruseks 200400 haudepaari.
Jäälinnu sigimisaegsed elupaigad on selgeveelised madalad jõed, ojad ja kraavid, mille
annaabi.ee 
