ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
paakspuud, kadakat, pajusid. Raba- ehk vaevakaske, mis moodustab kuni 4-5m
läbimõõduga puhmaid, kasvab kohati läbivoolulistes kohtades. Kõiki rabal kasvavaid puid
ja põõsaid võib leida Eestis ka teistel kasvukohtadel (Valk 2005: 238).
See, et harilik mänd on meie rabades kõige enam levinud puuliik, seletub männi äärmiselt
laia ökoloogilise amplituudiga. Mänd suudab kasvada nii kuival liival, kaljul, märgadel
maadel, puude levikupiiril kaugel põhjas jne. Märjal maal (nagu seda on raba) kasvavat
mändi tuleks käsitleda kui hariliku männi ökotüüpi. Mida kehvem on rabamuld, seda
halvem on ka näiteks rabamänni kasv, seda väiksem on käbi ja kergemad seemned.
Spetsiifilised halvad omadused (aeglane kasv, kõver ja okslik tüvi) ei ole pärilikud ning ei
avaldu järglastel, kes satuvad viljakamasse mulda (Valk 2005: 239).
Puude loodusliku uuenduse arvukus, kasv ja selle liigiline koosseis sõltub soodes
mullaviljakusest