Puupuhkpillid
Kaasaegse klarneti leiutas 1690. aastate
paiku meister J. C. Denner, kellel on suuri teeneid ka flöödi, oboe ja fagoti tehnilisel
täiustamisel. Orkestripillina hakati teda kasutama alles XIX sajandi algul.
Klarneti toru on valmistatud mustast puust või mõnest teatavast tehismaterjalist,
eboniidist. Toru pikkus on kuni 68 cm. Toru algab peenema nokataolise osaga, millele
kinnitatakse ühekordne lesthuulik. Klarnet on silindrilise, mitte koonilise toruga
lesthuulikpill.
Klarneti mänguulatus on e-a3. Noodid kirjutatakse viiulivõtmes. Klarnetit on raske
mängida paljude märkidega helistikes. Klarneteid ehitatakse kahes suuruses – A ja B. B-
klarnet kõlab kirjutatud noodist terve tooni võrra madalamalt ja teda kasutatakse
mängimiseks bemollidega helistikes. A-klarnet seevastu kõlab kirjutatud noodist poolteist
tooni madalamalt ning ta on kasutusel dieesidega helistikes. Väga harva kasutatakse C-
klarnetit, mis kõlab nii nagu noodis kirjutatud.
annaabi.ee 
