Elu on ime
geeni, mis on ilmselgelt bakteriaalse päritoluga. Samuti toetab seda teooriat geneetiline kood,
mille abil RNA molekuli põhjal ühte valku kokku pannakse. Kui DNA kopeerimise
mehhanism oleks täiesti veatu, siis oleksime need samad bakterid nagu vanasti. Kuna DNA
näiteks inimesel koosneb kolmest miljardist nukleotiidist ning et seda infot oleks lihtne
lugeda, on see jagatud lõikudeks, mida kutsutakse geenideks. Geen on üks osa sellest, mis
teeb inimesest inimese või lestakalast lestakala. Inimse 30 000 geeni moodustavad ainult 1%
kogu genoomist ning ülejäänu on teadlastele veel arusaamatu tähendusega. Samas on oluline
teada, et valgud on töömehed, mis reaalselt rakkudes mingeid protsesse läbi viivad. DNA
lihtsalt ,,istub" rakutuumas ja säilitab informatsiooni.
Samas meil on palju erinevaid rakke, näiteks maksarakud, kopsurakud. Nad on väga
erineva välimusega ning funktsioonidega. Huvitav on asja juures see, et DNA neis rakkudes
on täpselt ühesugune
annaabi.ee 
