Fakte lesta kohta · Lest on põhjakala · Tema keha on lapik · Noored kalad on kaselehe suurused · Lest koeb vaid Läänemere süvikutesse · Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhjale · Vastse areng on omapärane · Lest elutseb kuni 40 m sügavuses · Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani · Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva · Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD:
pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või noaga kõhuõõne, eemaldad sisikonna ja lõpused ning pesed kalad voolava vee all. Kindlasti kraabi ära selgroole hüübinud veri. See kehtib ka tervelt praetava kala puhul. Kuidas puhastada lesta? Lesta hakka puhastama uimedest: eemalda need kääridega, alustades saba poolt. Väikesel lestal saab pea ka kääridega kätte, kuid siiski on targem lõigata see otsast terava noaga. Ettevaatust: lesta küljelt ulatub välja terav luu, mille torkehaav paraneb väga visalt. Pead maha lõigates tuleks ka seda luud kärpida. Eemalda selgroole jäänud veri. Seejärel pese lesta külmas vees väga hoolikalt, et lima eralduks. Suuremat lesta saab ka fileerida: tee kalale kaela tagant kaarega,
Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi,
Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5-10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet
................................................... 16-17 7. LÄÄNEMEREISELOOMUSTUSE KOKKUVÕTE................................................................... 18 8. KALADE KOKKUVÕTE....................................................................................................... 19-20 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................... 21 Sissejuhatus Käes olev referaat kirjeldab Räime,Kilu,Lesta,Tursa ja Lõhe elu, sigimist ja elupaiku ning samuti ka toitumist. Iga kala kohta on lühikirjeldus ja samuti illustreeriv pilt.On ära toodud ka kalade ladina keelne nimetus. Iga kala liigi kohta on ka välja toodud tabel, kui palju on konkreetset kala aastas tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki.
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ...
Suvi Autor: O.Luts Tegelased: Joosep Toots, Jorh Aadniel, Raja Teele, Arno Tali, Tõnisson, Peeter Lesta, Imelik, Kuslap, Kristjan Lible ja Apteeker Ühel ilusal päeval tuleb Toots Venemaalt koju ishiast ravima. Ta läheb järgmisel õhtul sauna ja tunneb juba ennast paremini. Hommikul paneb Toots oma pidulikud riided selga ja hakkab Paunvere poole minema. Kõigepealt läks ta külla Kiirele, kes võttis ta vastu ja pakkus Tootsile kohvi ja leiba. Kuna aga keegi oli kogemata kohvi sisse lambiõli
ning 30m peal on alles vaid sinine. · Valguskiirte murdumine vee all. Selle efekti mõjul tunduvad kõik veealused objektid 25% suurematena ja lähemal. Lestal on üks külg tume, teine hele. Kumb neist on ülal- ja kumb allpool? Mis kasu on lestal oma külgede erinevast värvusest? · Lest on ülalt tume ja alt hele. · Tume ülaosa aitab lestal kergesti varjuda, sest nagu eespool juba mainitud on veekogude põhjas pime ja seetõttu ei ole lesta kergesti näha. · Lest on põhjakala ja seetõttu on tal kerge põhjasügavustes märkamatuks jääda. · Kui lesta vaadata alt poolt üles, siis teda ei ole kergesti märgata, kuna vesi veekogus paistab alt üles vaadates hele. Kaitsevärvus.
Veedab terve oma elu avamerel Kilud koonudvad pavedesse Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Ta on väike saleda kehakujuga sinikas- rohelise seljaga hõbedane kala Temast tehakse konserve ja vürtsikilu TURSK Täiskasvanult 40-60 cm pikkune Elab Läänemere kesk- ja lõunaosas Elab parvedes Elab merepõhja lähedal Tursasaak on kõikuv On röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu ja ka lesta Ruljas keha, mis on enamasti hallikas või pruunikas Tursa maks on väga väärtuslik kuna see sisaldab A- ja D-vitamiini Sellest tehakse kalamaksaõli LEST Lest on kuni 50 cm pikk Elutseb kuni 40 m sügavusel Elavad üksikuna Süvikulestad, kes koevad Gotlandi sügaviku piirkonnas Rannikukudulestad, kes koevad 4-22 m sügavusel Sööb merikarpe ja väikesi kalu Laia ja lapiku, veidi pikliku kehaga
LEST Lest on põhjakala. Lesta välimus on äravahetamatu. Tema keha on lapik ,mõlemad silmad asetsevad tumedamal küljel. Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapool on hele, tumedapõhjalistes tume. Nooremad, umbes kaselehesuurused kalakesed elutsevad madalas rannaääres vees
Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni
Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais-juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe.
Kevade Autor:Oskar Luts Tegelased:Toots,Arno,Peterson,Tõnisson,Raja Teele,Kiir,Visak,Mats,Raud,Lible,Karpa Jaan,Mari,Köster,Kärd,Kesamaa,Vanaema,Villem,Laur,Toomingas,Imelik,J üri,Kuslap,Tuulik,Mart,Lesta,Katarina Rosalie,Heindrich Georg Aadniel,Friedrich Viktor Ottomar,Tiugu,Vipper,Järveots. Selles raamatus on 2 osa. 1. osa raamatust räägib Arnost ja tema isast,sellest kuidas Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida ja kuidas ning mis lollusi Joosep tegi samuti ka Teelest ning Liblest.Toots taheti koolist välja visata,kuid seda ei tehtud. 2. osa raamatust räägib uuest poisist Imelikust,kellele meeldis kannelt mängida
Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu. Lest ehk jõelest on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Lesta, nii nagu kõiki lestalisi, iseloomustab ebasümmeetriline, tugevasti külgedelt kokkusurutud keha, mille üks külg on funktsionaalselt kujunenud alumiseks, teine ülemiseks. Moonde läbinud isenditel on mõlemad silmad samal kehapoolel.
räimeparvedeni ( kasutavad elukutselised kalurid ) Kui ma oleks tehnoloog või teadlane, siis ma teeks selle suuremaks , mugavamaks . Touchscreeniga näiteks ? Paljud kalad omavad sarnast meelt. Nad saavad küljejoone abil tajuda vererõhku, vee liikumist ja loomade tekitatud veevõnkeid. Näiteks haid leiavad liivapõhja mattunud lesta nõrkade elektrilainete järgi , mis tema hingamisel tekivad. Pilte : Allikad: Emajõe Nupuklubi koduleht, Google, Vikipeedia, Bioloogia õpiku lehekülg 33.
kuna esmakordselt haigestunul on haigusel peiteperioodi 2 4 nädalat. Sügelised levivad inimeseltinimesele kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest, sest lestad kanduvad nahale kiiresti. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu. Sügelislesta eluiga Inimese nahale sattudes 1015 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse (epidermis) kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 1014 päevaga
tõttu saavad need ka seal elada. Seal elab ka selliseid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju
Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes, Läänemeri on madala soolasuse tõttu suhteliselt liigivaene, kuid sellest kalapopulatsioon on arvukas. Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on
Lest saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatud 16 aastani. Koht ökosüsteemis: Lest on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu, mida süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult. On tähtis püügikala, eriti Lääne-Eesti saartel. Noored lestad on toiduks paljudele röövkaladele. Püüdmisel on alammõõt 21 cm. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kooduskaitse alla. Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini. Lühikokkuvõte: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm. Keskmise lesta kehamass on 0,5 kg. Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Noored lestad elavad enamasti madalamas vees kui vanemad. Lest saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt. Eluiga võib ulatud 16 aastani. Ei kuulu kooduskaitse alla. Kasutatud Kirjandus: http://bio.edu.ee/ www.wikipedia.org
sõit Saaremaa poole, kuid enne praamile minekut sai tehtud vahepeatus Vana-Vigalas, kust võtsin kaasa oma tüdruku, kes läks vanaemale appi ning ka tema vanaema. Sõit algas laupäeva varahommikul, et jõuda esimese praamipeale, tuli alustada sõitu juba kell 4:30. Jõudes Kuressaarde, käisime kiirelt poes, et jõuda Abruka saare praamile. Abrukal elas minu kihlatu vanaema vend onu Tõnu, kes meid oma taksoga juba sadamas ootas. Tema juurde jõudes, sõime hommikuks värskelt praetud lesta kala ning onu Tõnu tegi meile saare peal suure ekskursiooni. Kahjuks sadas vihma ja päris igale poole tänu sellele ei jõudnud, kuid saare tähtsamad objektid nägime ära ja saarel elavale jaanalinnule saime tere ka öelda. Abruka saar oli nii ilus oma looduse ja inimeste poolest, et jätsin sinna oma südame ning kindlasti tulevikus lähen sinna esimesel võimalusel tagasi. Kuigi minu suves oli kurbi sündmusi ning pidin igaveseks hüvasti jätma mitme inimesega
sõit Saaremaa poole, kuid enne praamile minekut sai tehtud vahepeatus Vana-Vigalas, kust võtsin kaasa oma tüdruku, kes läks vanaemale appi ning ka tema vanaema. Sõit algas laupäeva varahommikul, et jõuda esimese praamipeale, tuli alustada sõitu juba kell 4:30. Jõudes Kuressaarde, käisime kiirelt poes, et jõuda Abruka saare praamile. Abrukal elas minu kihlatu vanaema vend onu Tõnu, kes meid oma taksoga juba sadamas ootas. Tema juurde jõudes, sõime hommikuks värskelt praetud lesta kala ning onu Tõnu tegi meile saare peal suure ekskursiooni. Kahjuks sadas vihma ja päris igale poole tänu sellele ei jõudnud, kuid saare tähtsamad objektid nägime ära ja saarel elavale jaanalinnule saime tere ka öelda. Abruka saar oli nii ilus oma looduse ja inimeste poolest, et jätsin sinna oma südame ning kindlasti tulevikus lähen sinna esimesel võimalusel tagasi. Kuigi minu suves oli kurbi sündmusi ning pidin igaveseks hüvasti jätma mitme inimesega
kiirelis-ribilise v0rmi. Ta 0n kuni 3 cm pikkune. Oluliseks toiduks meriskitele ja lestadele. Kalad Tursk. Tursk ehk kabeljo0 on tursklaste sugukonda kuuluv kalaliik. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk , kes kasvab harilikult 4060 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Lest. Lest ehk jõelest on lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Lest on põhjaeluviisiga merekala, kes eelistab elupaigana madalat merd ning jõesuudmete läheduses olevaid tugevasti magestunud kohtasid. Linnustik. Läänemere linnustik. Läänemere linnustik jaguneb kahte suurde rühma: läbirändavad ja haudelinnud. Naerukajaka s. Kühmn0kk- luik.
Kuum käsi, kuum palg, tusast higine vist mind puudutab hämaras pehmes. ( 1: 106) Ja sündis, et lapsuke suri. Isa needis kalki vikatimeest. (1: 350) Nüüd sa suurde linna saabud, sääl on tüdrukud kui paabud, ( 1: 335) teid tervitan, tundmatud sõbrad, viha lõõtsuvas ajastikus, ( 1 : 121) tuleb puhtel Neitsi Maarja, et end meres pesta, sääl ta äkki komistab üle suure lesta. ( 1: 347) Te tasased, jälgida julgust kel veel ulmade visandeid. (1: 121) Kummardab ja kohe taipab: see üks hukat väeti, kelle ema laia ilma ahastama jäeti. (1:347) Ent kui puhang vastaks jäine: Arupäine, (1:110) Kolmat ööd nii mererannal kurtmas käis, laineist lapse käsivarsi tõusvat näis. ( 1: 346) Laps võõra rajamaa kolgast, lainetust vägevast Volgast ( 1: 105)
Seal nad hapnesid ja talvel külmusid. Talvel raiuti vajalik osa toiduks. • Vanasti saarlased ei söönud seeni, kuigi neid oli suhteliselt palju. Lääne-eesti. kala ja liha • Rannarahval oli • Saartel ja randades võimalik värsket kala hülgeküttide peredes vähemalt püügiajal söödi ka hülgeliha. igal pool süüa. Söödi Hülgeliha keedeti räime, kilu, lesta, võimalusel paargus angerjaid. Kõik (suveköögis) ja söödi püütud kala oli saunas, sest see soolatud, värskelt haises ja toas ei kalat keegi ei söönud. lubatud seda teha. Lääne-eesti. õlu Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides kadakakasvukohtades on õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi. Lääne-eesti. kala ja liha • Läänemaalt on teada veiseliha
täiskasvanud lestad Sümptomid ja leiud Sümptomid tekivad 3-6 nädalat peale nakatumist Tugev sügelus eriti õhtuti Kraapimisjäljed ning koorikud Peenpapuloosne lööve eriti alakõhul, reitel ja kätel Lastel on sügeliste korral kehatüvel punakaspruune paapuleid ja väikeseid pustuleid Sügeliskäike peamiselt peopesadel ja jalataldadel Diagnoos Põhineb haiguspildil ja lesta mikroskoopial Nahast leitud 5-10 mm pikkused lestakäigud Kõige kergemini leitakse käike sõrmedelt, randmetelt ja suguelunditelt Ravi Permetriinsalv – määritakse igale poole nahale, 8-15 tunni pärast pestakse salv maha. Vahetatakse ka koheselt aluspesu ja voodiriided Täiskasvanul piisab ühekordseks raviks 30g salvituubist, lastel kasutatakse väiksemat kogust Permetriinravi korratakse nädala pärast
4,273 miljoni naela eest. Vastavad numbrit ekspordis on 98 miljonit tarbepuidust, 104 miljonit saepuruplaatidelt ja 1,590 miljonit pabertoodetelt. Vett on riigil palju. Suurim järv on Lough Neagh Põhja-Iirimaal. Pikimad ja suurimad jõed on Severn ja Thames. Suurbritannia on saareriik ja tal on 12 429 meetrit rannajoont. Püütakse kala riiki ümbritsevatest meredest - Keldi merest, Põhjamerest, Iiri merest ja La Manche väinast. Kõige rohkem püütakse ahvenat ja lesta. Kuid nagu puidutoodetega, ületab ka kala import ekspordi. Suurbritannia impordib kala Islandilt, Norrast ja Taanist. Ise ekspordib ta kala madalmaadesse, Prantsusmaale ja Hispaaniasse. Kasutatud kirjandus: http://suurbritannia.wordpress.com/2008/05/04/suurbritannia-kliima/ http://en.wikipedia.org/wiki/Coal_mining_in_the_United_Kingdom http://en.wikipedia.org/wiki/Mining_in_the_United_Kingdom http://www.hot.ee/hanneshotee/inglismaa.html http://en.wikipedia
Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Teatrialane tegevus Priit Võigemast asus ,,Ugala" teatrisse näitlejana tööle 2002. aastal. Toon ära tema Viljandi teatris mängitud etendused ja rollid: · 2002: "Niskamäe kired" Antti · 2003: "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel · 2003: "Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell · 2003: "Kevade" Lesta · 2003: "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis · 2003: ,,Toomas Nipernaadi" Toomas Nipernaadi · 2003: "Thijl Ulenspiegel" kuningas Felipe, vaim · 2004: "80 päevaga ümber maailma" salapolitseinik Fax · 2004: "Aarete saar" Jim Hawkins · 2005: "Suvi" Tõnisson · 2005: "Lõõmav pimedus" Carlos · 2005: "Anna Karenina" krahv Aleksei Kirillovitsh Vronski · 2006: "Saateviga" Dönci
· Temast tehakse konserve ja teda süüakse ka praetult. · Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja tumepruun, teine külg aga valge. · Ta elutseb kuni 40 meetri sügavusel. · Lestad elavad üksikuna. · Lesta eluiga võib küündida kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline · Hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast Läänemere taimestik · Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m · Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel
kuivatamise (ehk vinnutamise). Kalade kuivatamine rajaneb nende veesisalduse aeglasel vähendamisel. Enamiku vee kõrvaldamine kalast (tavaliselt kuni 20% veesisalduseni) pidurdab mikroobide elutegevust. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur, õhuvoolude liikuvus ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht. Läänemere saartel kuivatatakse peamiselt räime ja lesta, Peipsi ääres peamiselt särge ja latikat. Vinnutatakse ka vimba, siiga ja teisi kalu. Kalad puhastatakse soomuseid ja uimi kõrvaldamata. Pead jäetakse külge, kuid lõpused eemaldatakse. Kalad soolatakse söögiks paraja soolasusega. Selleks hoitakse kalu küllastunud soolvees 1 - 3 tundi või soolatakse kuiva soolaga, võttes 1 kg puhastatud kalade kohta 50 g soola. Siis kulub sooldumiseks 24 tundi.
tekkele - südamelihase kahjustus, eesnäärme kasvaja, kilpnäärme aktiivse hormooni taseme langusest tingitud ainevahetushäired, depressiivsed meeleolud ajurakkudes tekkinud muutustest jne. Seleeni liig võib tekkida, kui seda tarvitada pikalt üle 200 mikrogrammi päevas - ilmnevad närvilisus, oksendamine jne. Inimese päevane seleeni vajadus on 60-100 mikrogrammi. Seleenirikkad toidudained on pähklid, kuid ka kala - tuunikala, räime, lesta - ja täisteraleiba. Telluuri tuntakse kui poolmetalli , ta on hõbehalli värvi ning toatemperatuuril on ta tahke. Telluuri kasutatakse peamiselt pliikaabli tootmisel, telluuri lisamisel muutub plii tugevamaks, elastsemaks ja keemiliselt vastupidavamaks. Mõningaid telluuriühendeid kasutatakse klaasi ja portselani värvimisel, fotode toonimisel ja bakterioloogias mikroorganismide värvimisel. Telluuri kasutatakse ka mõnede sulamite koostises. Vismuttelluriidi kasutataks mõnedes
liiviga, ühe kuuritsaga, kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühte piirkonda kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart §132. Kaluri kalapüügiluba (1) Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või siseveekogul. Kaluri kalapüügiluba lestapüügiks annab õiguse lesta püüda merel, sõltumata mere sügavusest. (2) Kalur käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes vahetult püüab kala kutselise kalapüügi vahenditega. Kaluri poolt kalapüügile kaasavõetavate isikute arv ei ole piiratud. (3) Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale. Kui ettevõtja ei ole ise kalur, näidatakse kalapüügiloas ettevõtja kirjaliku taotluse alusel kalapüüki vahetult teostava kaluri nimi.
Vastavalt erinevatele kudemispaikadele, jaotatakse meie lestad 2 rassi:süvikukudulestad ja rannikukudulestad. Esimesed siirduvad kudema Gotlandi süviku piirkonda, teised koevad aga madalatel rannikualadel, 4...22 m sügavusel. Erinevused ilmnevad ka kudemisajas ja marja arengus. Süvikusse rändajad koevad aprillis-mais ning nende mari on vabalt vees hõljuv, rannikul kudejad koevad mais- juunis, nende mari on väiksem ja kandub kivide alla ning areneb seal. Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu
söödakulu on neil suur, üle 25 kilogrammi kuna itaalia mesilased on tundlikud temperatuuri muutustele ja reageerivad seetõttu talvistele temperatuuri kõikumistele- suurema soojakao tõttu tarbitakse rohkem toitu. Meekaanetis on liigil inetu ja tumeda tooniga, võib olla ka segakaanetis. Nõrkade perede korral on oht, et mesilaspere võib tarust minema lennata. 3.5. Haiguskindlus Itaalia mesilased ei haigestu kergesti akarapidoosi, sest hingeavad on kitsad ja need takistavad akaraapis lesta (Acarapis wood) tungimist trahheedesse. Haigestuvad aga kergesti nosematoosi ja haudmehaigustesse. Kokkuvõte Itaalia mesilased sobivad hästi varase ja pika suvise meekorjega asukohtadesse, eriti aga rändmesinduseks korpustarudesse. Ebasoodsate ilmadega suvel tuleb neile kindlasti anda lisasööta. Itaalia mesilased ei sobi koospidamiseks kraini ja tumemesilastega. Eestisse on toodud ka Inglismaal
Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse sugukonda kuuluvat kilu, samuti turska ja lesta. Räim on riimveega kõige paremnimi kohastunud ning elab kogu Läänemeres Taani väinadest kuni Põhjalahe põhjasoppideni. Majanduslikus mõttes on ta Läänemere tähtsaim püügikala. Toiduks tarvitab räim planktonit. Suurem osa Läänemere räimi koeb kevadel saarestikus ja merelahtedes 1-15 meetri sügavuses vees. Sügisel kudevat räime nimetatakse sügisräimeks. Erinevalt enamikust merekaladest arenevad vastsed räime marjateradest merepõhjas. Räime püütakse aasta
6 Kirjelda rohevetikaid meres 7 Kirjelda pruunvetikaid meres 8 Kirjelda punavetikaid meres 9.5. Selgrootud loomad 1 Nimeta selgrootuid loomi Läänemeres 2 Kirjelda kirpvähilisi. 3 Kirjelda merikilki 4 Kirjelda meriristi 5 Millised karbiliigid elavad Läänemeres 6 Mida söövad karbid? Kes on nende vaenlased? 7 Kirjelda meriristi 8 Kirjelda söödavat rannakarpi 9.5. Selgroogsed loomad 1 Nimeta kalu, kes elavad länemeres 2 Kirjelda räime 3 Kirjelda lesta 4 Kes on läbirändelinnud? 5 Kes on haudelinnud? Too näiteid Eesti haudelindusest. 6 Kirjelda kühmnokk-luike 7 Kirjelda naerukajakat 8 Nimeta peamised Läänemere imetajad 9 Kirjelda mügrit 10 Kirjelda viigerhüljest 11 Kirjelda hallhüljest
3 1. PUUPUHKPILLID Termin ,,puupillid" iseloomustab pilli kõlavärvi või tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru, mida avades ja sulgedes saab muuta helikõrgust. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga oboe, fagott pillideks. 1.1 Flööt Flööt on pärit Aasiast ning oma aastatuhandete vanuste esivanematega on flööt sümfooniaorkestri pillide hulgas üks auväärsemaid. Tänapäeva flööt on valmistatud metallisulamist, tal on aukhuulik ning klappide süsteem mängutehnika hõlbustamiseks. Mängides hoitakse flööti põiki paremale poole
3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäired, morfoloogilised kahjustused süvenevad ning kujunevad välja igale haigusele iseloomulikud sümptomid ja kliiniline pilt. Selles järgus võitleb organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. 2) Lesta haavandite sündroom Nahahaavandite sündroom lestal lestal tekivad nahahaavandid peamiselt keha alumisel küljel, nad võivad olla erineva suuruse ja kujuga, neid võib olla üks või mitu. Nahk on nekrotiseerunud ja paljanduvad selle all olevad põletikuliselt punased koed. Haavand võib ulatuda sügavale lihastesse. Akuutse haavandi serval on näha valkjat nekrotiseerunud nahka. Suure ja/või mitme haavandi korral on lest suuremal või vähemal määral kõhnunud
Kodutolm tolmu- ja aidalestad, koduloomad, prussakad Kus? Madratsid, pehme mööbel, põrand Kodutolmulest (Dermatophagoides pteronyssinus, Dermatophagoides farinae) 80-90% kodusest lestapopulatsioonist, nende elutsükkel 31 päeva (eluiga 120 päeva), soodne temperatuur 20 25°C, õhuniiskus 40 50%, pime keskkond, tolmulestad on pimedad Põhja Euroopas Dermatophagoides farinae (kuiv keskkond) Dermatophagoides pteronyssinus (Euroopa, niiske keskkond) Allergeensed ensüümid lesta ekskrementides Tsüstiin proteaasid Seriin proteaasid Peamine reservuaar voodi Sünteetilisest materjalist patjades lesta ja loomade allergeene 5 10 korda rohkem kui sulepatjades Päevas ca 20 ja elu jooksul ca 2000 väljaheitekuulikest, allergeen õhus püsib ~20 min, tolmulestad on loomulik inimasustuse koostisosa Allergeenide esinemist tolmus mõjutavad: · Väliskliima · Sisekliima · Hoonete tüüp · Koristamissagedus
Termin ``puupill`` märgib tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. (vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine. FLÖÖT .... on orkestri puupillide rühma üks kõrgemaid pille – on koos pikoloflöödiga vanimaid puhkpille. Flööt on pärit Aasiast. Esialgu nimetati flöötideks lihtsaid puust torusid, millel
Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. “Kevade” Osatäitjad ● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali
peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Enamiks riigi külvipinnast on teravilja, kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Osa teravilja veetakse Hollandisse ka sisse. Palju kasvatatakse puu- ja köögivilja ning lilli. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Lilledest kasvatatakse sibullilli: tulpe, nartsisse, hüatsinte, gladioole ja Hollandis korraldatakse ka suuri lilleoksjoneid. Põhjamerelt püütakse kala, peamiselt heeringat ja lesta. Järjest rohkem on hakatud püüdma ja kasvatama mageveekalu. -2- Hollandis on ka hästi arenenud veondus. Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti. Välja veetakse Hollandist eeskätt laevu, elektriseadmeid, elektroonika- kaupu, keemiatooteid, ravimeid, maagaasi, tõuloomi, piimasaadusi, köögi- ja puuvilja, kala,
kalaluurelaevad, materjale kohale või toodangut äravedavad transpordilaevad jms. 5) Kalakasvatus. Kalu kasvatatakse tiikides, betoon- ja plastikbasseinides, sumpades ja suletud veekasutusega süsteemides. 4. Kalandus Eestis. Läänemeres püütakse ligi 100 000 tonni kala aastas räime ja kilu (üle 90% kogu kalasaagist), turska (1-2% kalasaagist), vähem tuulehaugi, särge, ahvenat, lesta jt. kala liike. Atlandi ookeanist püütakse skundriat, kutassuud ja meriahvenat, ka krevette. Valdava osa kogu Eesti kalasaagist annab Läänemeri, ookeanipüügi osatähtsus on viimasel ajal vähenenud. Siseveekogude (peamiselt Peipsi ja Võrtsjärv) kalasaak moodustab kogupüügist vaid mõne protsendi.
Jõumomendi ühikuks on N·m. Alalisvoolugeneraatori ja mootori oluliseks osaks on kommutaator, mille ülesandeks on voolusuuna automaatne muutmine ankrumähises iga poolpöörde järel. Kommutaator on kinnitatud ankruvõllile ja koosneb üksteisest isoleeritud voolujuhtivatest lestadest (lamellidest), milledega on ühendatud ankrumähise otsad. Lestade arv sõltub mähise poolide arvust: ühepoolilise mähise korral on kaks poolringikujulist lesta, kahepoolilise mähise korral neli veerandringilist lesta jne. Kommutaatori lestad ühendatakse läbi kahe diagonaalselt asetseva harja kas tarvitiga (generaatori korral) või ankrumähise toiteallikaga (mootori korral). Harjad valmistatakse söest, grafiidist või vasest ja nad asuvad harjahoidjates, kus nad vedrudega surutakse vastu kommutaatorilesti. Harjahoidjad on kinnitatud kere või ikke külge.
Realiseerida ei ole lubatud deformeerunud tugeva hapu või mädanemislõhnaga kala. Riknemise tunnused on ka lahtine suu, paisunud kõht, hägused silmad, lõtv konsistents ning see kala ei vaju vees põhja. Kaubanduskeskustest leiame põhiliselt Norra ja Eesti kalatoodangut. Põhiliselt imporditakse Norrast kasvatuse lõhet, kasvatuse forelli, turska, mereahvenat, saida, paltust jt. Eesti mageveekaladest pakutakse karpkala, haugi, koha, tuura, lesta jt. 24 Lisaks pakutakse turska, saidat, mereahvenat, paltust, merihunti, haugi, koha, lesta, karpkala, tuura, latikat, räimerümpa, angerjat, lutsu. Jahutatud kala tootevalikus võib leida: · terve kala · filee · steik · medaljon · supikogu Külmutatud kala tootevalikus võib leida: · heeringas, heeringafilee · heik, heigi filee · forelli filee · lõhefilee, lõhe hakkliha · siig, siia filee · paltus
1 vastne võib hävitada 1000 lehetäid. Kui lehetäisid pole, söövad ka taimelehti ja liigikaaslasi. 1 valmik muneb 400 muna ja areng munast valmikuni kestab 5 nädalat. Jooksiklased - kuuluvad mardikaliste seltsi. Toituvad nälkjatest ja kahjurite vastsetest. Õielutiklased - toituvad putukate ja lestade munadest ja noortest vastsetest. Kiilassilmad - vastsed söövad lehetäisid, lesti, vahel ka liigikaaslasi. Ripslaste tõrjeks rakendatakse röövtoidulist lesta amba (Amblyseius mckenziei). Täiskasvanud amba hävitab ööpäevas 5-8 tubakaripslase vastset. Sirelased - valmik mesilase või herilase sarnane, vastsed söövad lehetäisid (v.a. sibulasirelane). Valmik vajab küpsussöömaks nektarit – eriti sarikõieliste nektarit. Kasvuhoone karilaste tõrjeks paljundatakse enkarsiat (Encarsia formosa). Ta valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb.
mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussamba püstitamise mõtte algatasid Tartu ülikooli professorid, kes panid aluse ka rahakogumisele. Raha laekus välismaalt, põhiliselt Venemaa suurematest keskustest. Kahe aasta jooksul koguti 22 000 kuldrubla. Samba projekti saamiseks kuulutati välja konkurss, mille võitis A. Opekusin. Kuju on valatud pronksi Peterburis. Monumenti piirav väike metallsepisaed on valmistatud Tartus G.E. Lesta töökojas. Monumendi alus on valmistatud graniidist. Baeri monument on muinsuskaitse all. Volbriööl 30. aprillil vastu 1. maid on tavaks saanud, et Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed pesevad Baeri monumendi pead vahuveiniga. Traditsioon algas 1989. aastal Kaarel Tarandi eestvedamisel ja kestab siiani. Ernst Bergmanni monument Ernst Bergmann (1836-1907), täisnimega Ernst Gustav Benjamin von Bergmann, oli baltisaksa kirurg ja aseptika rajaja
praeliha. Keskajal ei lastud loomast ühtki osa raisku minna, ära tarvitati ka sisikond, veri, sea jm. Tavaliselt oli ka keskaja linnas kindel ametimees, kes tegeles rupskitega. Erinevalt koduloomadelihast oli metsloomaliha keskajal luksusartikkel, oma sotsiaalse staatuse ja ühiskondliku positsiooni rõhutamise vahend. Kala söödi keskajal palju ja meeleldi. Täiesti asendamatuks muutus kala paastu ajal, mis kestis umbes kolmandik aastast. Tallinas müüdi räime, lõhet, turska, tinti, lesta, silmu, tuure, hauge, angerjat, ahvenat, latikat, Tartu havit, heeringat, kuivatatud turska jne, lõpetades kalamarjaga. Kalaäri oli Liivimaal nii tulus, et sellega tegelesid isegi suurkaupmehed. Mõne uurija väitel muutus leib tavaliseks toduks alles 18. sajandil. Selle ajani oli põhiline söök puder, leib polnud peatoidus, vaid ainult lisaroog ülemkihi laual. Esialgu hakati tarvitama igapäevaseks toiduks hapendatud rukileiba, mis asendas varasema odraleiva.
Sissekanne saidil movies.ee 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur
annaabi.ee 
