Põlevkivi kaevandamine Eestis.
väärtus ehk kütvus võib olla 30-40 MJ/kg, st et üks kilogramm kerogeeni annab 30-40 megadzauli
energiat. Kütvus, samuti nagu õliandvus, sõltub sellest, kui palju ja missuguses suhtes sisaldab
kerogeen süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
Suurema osa põlevkivist moodustab mineraalne komponent, mis ei põle ja on seega kasutu.
Põlevkivi mineraalaine, majanduse seisukohalt kasutu komponendi ehk ballastaine moodustavad
mandritekkelised ja karbonaatsed mineraalid leppenimetusega savi- ja lubimineraalid. Mis tahes
põlevkivi energeetiline väärtus sõltub kerogeeni ja mineraalosa suhtest ning üldiselt on nende
kütvus vahemikus 5-20 MJ/kg. Peaaegu alati on põlevkivis, nii kerogeenis kui ka mineraalosas,
väävlit ja see on kõnealuse kivimi peamine kahjulik komponent.
Lubjaka põlevkivi põletamisel või utmisel karbonaatne osa laguneb ja lendub süsihappegaas, kuid
samas seovad lubimineraalide laguproduktid suurema osa kahjulikust väävlist,tänu sellele lendub