1)Kasutusala järgi väiksema lendosasisald-ga kütus on antratsiit, suurima liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, lendosasisald-ga aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. peam: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peam soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa süsinikust, sisald mõningal määral H, O, N ja S. Strukt järgi on kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja soojusvahetus nim. küttepinnaks
3-4 adiabaatne paisumine. 4- Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, 1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=B34AB-A12BA. metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, q1=A23BA, q2=B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/ veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. (1/1+/+1/2, [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus- nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust, . läbikandetegur sõltub soojusjuhtivust mõjutavatest sisaldades mõningal määral vesinikku, hapnikku teguritest ja soojusläbikandest
Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse keemilisest vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige väiksema lendosasisaldusega kütus on antratsiit, suurima lendosasisaldusega aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust, sisaldades mõningal määral vesinikku, hapnikku lämmastikku ja väävlit. Struktuuri järgi on koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi. Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis eraldub 1kg tahke- ja vedel või 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul
annaabi.ee 
