Järvamaa ajalugu
feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri
kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond
enne 1427. aastat.
Loomad, linnud
Järvamaa metsad on jahimeeste ja loodusesõprade paradiis, kes võivad seal kohtuda peaaegu kõigi Eestis elavate
ulukiliikidega karust lendoravani, ning kui veab, linnuharuldustega; soojemal ajal kalju- ja konnakotkastega, kes ei pelga
inimtegevuse lähedust, talvel teede ääres aga kakulisi. Suhteliselt tavaliseks on muutunud sookurg ning kellel veab, võib
kohtuda ka musta toonekurega.
Taimed
Taimeliikide rohkus iseloomustab Järvamaa ökoloogiliste tingimuste mitmekesisust. Rabasaartel ja metsaservades püüavad
pilku Eestimaa orhideelised. 17 ha suuruses Rava tammikus võib imetleda laiavõrelisi pahklike tüvedega tammehiiglasi ja
annaabi.ee 
