Norra
vanemast paaristantsust. Seda mängitakse viiuli (hardingfele) saatel.
Põhilised tantsud on kolmeosalise taktimõõduga springar (Lääne-Norra) ja pols (Ida-Norra) ning
kaheosalise taktimõõduga gangar ja halling. Hardfele saatel tantsitavad põhitantsud
on springar, halling, gangar ja rull (vossarull). Pols'i tantsitakse tavalise viiuli või lõõtspilli
saatel. Springar tuli arvatavasti enne 1600. aastast Saksamaalt või Austriast; oletatakse
sugulust lendleriga.
Külatantsud on improvisatsioonilised. Neis vahelduvad üksik- ja paaristants. Paarid liiguvad
mööda ringi nagu valsis, mis jõudis Norrasse 19. sajandil.
19. sajandi lõpus olid külatantsud välja suremas, kuid Noregs ungdomslag, Landslaget for
Spelemenn jt organisatsioonid hakkasid neid kultiveerima.
Vanatantsud (gammeldans) jõudsid Norrasse 18. sajandi lõpust. Kõigepealt tuli valss,
siis hoppvals, skotsk, hamburger ja lõpuks reinlender. 19. sajandi lõpus
annaabi.ee 
