J.R.R. Tolkien
vanavanematelt Suffieldidelt. Mabel kolis lastega Birminghami lähedale Sarehole'i
külla. Seda aega oma elust on Ronald nimetanud õnneajaks, kuid see jäi kahjuks väga
üürikeseks. Sealne vaikne maaolustik, rõõmsad inimesed, kaunid rohelised niidud ja
aasad olid tõenäoliselt kääbikute ja Maakonna prototüübid. Mabel hakkas peagi oma
poegi õpetama. Ronald oli andekas laps: juba 4-aastaselt oskas ta lugeda ning varsti
õppis ta ka korralikult kirjutama. Ronaldi lemmiktundideks olid keeled. Ema tutvustas
teda juba varastel Sarehole`i päevadel ladina keele algtõdedega. Sõnade kõla ja kuju
huvitas poissi samavõrd kui nende tähendus ning ema pani tähele, et pojal on keelte
peale eriline anne.
Õpingutest vabal ajal luges Ronald palju. Tema lemmiklektüüri moodustasid Andrew
Langi "Haldjaraamatud", eriti "Punane haldjaraamat", milles oli ka lugu Sigurdist, kes
tappis lohe Fafniri kummaline ja võimas lugu, mis leidis aset nimetus Põhjalas. Siit
annaabi.ee 
