See tähendas seda, et peenutsevad menuetid, gavotid jäid tahaplaanile, kuna neid oli rakse õppida. Valss hakkas muutma ühiskonna kihtide vahelisi piire, mistõttu 1800. aasta paku tehti n.ö seadus, et kes tantsides ringis keerutab, see arreteeritakse ja ta peab ka maksma 20 krossi trahvi. Katariina II võimu ajal keelati valss terveks sajandiks, kuid see ei takistanud jõudsat levikut Euroopas. Aasta pärast Prantsuse revolutsiooni sai valss Pariisi kodaniku lemmiktantsuks. VALSS VÕISTLUSTANTSUNA Võistlustantsudena tantsitakse nii aeglast kui ka Viini valssi. Nende ainus vahe on see, et aeglane valss on Viini valsist kaks korda aeglasem. Kui aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis, siis Viini valsil on 60 takti minutis. Valssi peetakse standardtantsu aluseks.
Peatus Peetri kirikus (1571 - surm). Nimetati paavsti heliloojaks, talt telliti palju kirikulaule; muusika oli täis sügavat rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus. Õukonna ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Menuett sai õukonna lemmiktantsuks. Vokaalzanrite kõrvale ilmusid esimesed instrumentaalzanrid. Uued muusikazanrid: tantsusüit, kontsert, concerto grosso, prelüüd ja fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat. Heliloojad: Claudio Monteverdi, Jean-Baptiste Lully, Arcangelo Corelli, Henry Purcell, Alessandro Scarlatti, Francois Couperin, Antonio Viavaldi, Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach (1685 -1750), Georg Friedrich Händel (1685 -1759). Kunstnikud: Caravaggio, Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck,
annaabi.ee 
