kui ka kloostrist (,,Padise"). Saarlasena hakkasid mu silmad otsima Kuressaare linnust, kuid kõige pealt jäi mu pilk pidama Pöide kirikul. Maal ,,Pöide" mõjus tõetruuna. Kirik oli hästi sobitatud kokku hajuva maastikuga. Järgnevalt siirdusin Kuressaare linnuse juurde, kuid pidin pettuma. Maal mõjus rohkem joonisena kui maalina, kuna kunstnik oli kasutanud Kuressaare linnust maalides üpriski sirgeid piirjooni. Minu lemmikmaal näituselt ,,Eestimaa linnused" oli Toolse ordulinnus, mille ülesandeks oli kaitsta sadamat, mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks. Kunstnik on julgelt seganud linnuse varemetesse vasekarva toone, kuid nendega ei ole liialtatud. Peamiselt domineerib hall ja valge. Maalil ,,Toolse" puuduvad selged piirjooned. Külmaks ei jätnud ka maal Narva linnusest, kus oli kasutatud külmi toone. Ehkki ka siin oli kasutatud tumedaid sirgeid piirjooni ei mõjunud see nii nagu maal Kuressaare linnusest.
Museum of Fine Arts, Boston Pilt on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Vähene huvi valguse vastu. Jean Leon Gerome The Bath 1885. California Palace of the Legion of Honor in San Francisco Omane akti kujutamine. Eeskuju antiigist. Huvitav tumedanahalise teenija kujutamine (ei kohta väga sageli). Lemmikmaal Jean Auguste Dominique Ingres. Angelica. Study for the Roger Delivering Angelica. 1819. Oil on canvas. Louvre, Paris, France. Kujutatud on täielikku akti. Antud on tardunud ja teatraalne poos. Värv on tagaplaanil, meenutab pisut koloreeritud joonistust. Valguse-tumeduse mäng. Puudub liialdustega kaunidus (vastupidiselt rokokoole). Taust on täiesti teisejärguline.
Perspektiiv koondub Kristuse paremasse silma. Praegu on maalist järel kahvatu vari kunagisest säravast tööst. Pärast Milaano vallutamist prantslaste poolt töötas mitmel pool Itaalias kuni naases Firenzesse, kus maalis oma kuulsaima töö ,,Mona Lisa". Maalil kujutab Firenze rikka kaupmehe naist. Naise ilmes peegeldub ülim väärikus ja rahu. Vaatajat lummab Mona Lisa naeratus. Oluline osa kompositsioonis on kätel. See maal oli Leonardo da Vinci lemmikmaal, millest ei lahkunud kuni oma surmani. Portreede maalimisel nägi Leonardo suurt vaeva detailidega- ehete, kangaste, juustega. Leonardo andis väga oskuslikult edasi inimkeha plastilisust ja ruumilisust. Selleks kasutas õlivärve, mis oli uudne tehnika Itaalias. Leonardo da Vinci lähenes teaduslikult maali kompositsioonile, kasutas kolmnurk- ja ringkompositsioone. Figuurid olid maalitud tõetruult, pearõhk näol ja kätel. Tausta maalis reeglina tumedates tuhmides toonides.