hoolitsemisel ja anda inimestele võimalust tuua oma lemmiks meie hoole alla olles ise pikad päevad tööl.Hoolitsemise all mõistame nii veterinaariaalast abi kui ka lemmikloomi pidavate perede nõustamist. Mille all mõistame just nende lemmikule suunatud hoolitsust, pesemist, pügamist, toitumisharjumuste ja tervislike toitainete tutvustamist jm. Kõige selle tutvustamine käiguks näeme erinevate õppepäevade ja loengute korraldamist, et nõustada piirkonnas elavaid arvukaid lemmikloomapidajaid. Samas selline tegevus tõmbab meie ettevõttele tähelepanu ja aitab meid saada usaldatavaks "omaks" ettevõtteks. Korraldame loenguid lemmikloomade tervise, toitumisharjumuste ja muus sellise vajamineva kohta. Teenenduse valdkonnas on kasvav nõudmine kõikvõimalike teenuste järgi, mis aitavad inimestel toime tulla ja hoolitseda oma lemmikute eest. 1.2. Ettevõtte andmed ja osanikud
kuid arvatavasti tuleb huntkoeri sagedamini ette aladel, kus väga sagedase jahipidamise tõttu on hundi asustustihedus väike ja asurkonna loomulik ülesehitus rikutud. Selle sajandi alguses pärast suurt küttimist oli Eesti hundipopulatsioon madalseisus. Kuid nii kaua kui Eesti hundiasurkond on piisavalt elujõuline ja tugev ning teistele huntidele avatud, ei kujuta huntide ja koerte hübridiseerumine meie hundiasurkonnale ohtu (Hindrikson et al. 2009). Paljudel juhtudel peetakse lemmikloomapidajaid saastajateks, kelle loomad rikuvad keskkonda. Kuid kui õigesti toimida saab lemmiklooma pidada ka nii, et see ei mõjuta meie ega ka teiste 4 elusid. Näiteks lemmiklooma toitmisel ja kasimisel reegleid jälgides säästame me loodust ning ka ümbritsev keskkond on meeldivam. Lemmikloomade ökoloogilist jalajälge on raske vähendada,
annaabi.ee 
