Minu elu kutse
Kui
sa ei vali õppimiseks ametit, mis on prestiizne ja majanduslikult tulutoov, mõistetakse
sind tahes tahtmata hukka; kui sa oled olnud gümnaasiumis väga hästi õppiv ja tubli noor,
on kõigile suureks üllatuseks, kui sa ei otsusta minna ülikooli vaid teha hoopis midagi
praktilist. Võib öelda, et kõiki juriste, majandusteadlasi, filolooge, näitlejaid ja
kultuuritegelasi peetakse meie riigi niiöelda "lemmiklasteks". Neile vaadatakse alt üles,
kuid tegelikult mitte sellepärast, millised nad inimestena on, vaid sellepärast, kelleks nad
on saanud peale ameti omandamist - nad on arvatavasti rikkad, mõjuvõimsad, kuulsad ja
ilusad ning need on kõik need asjad, mida on ühel inimesel vaja, et teise üle valitseda.
Mida aga öelda nende inimeste kohta, kes ei omanda üldse ametit? Kas need noored
inimesed on elu hammasrataste vahele jäänud? Kuidagi läbikukkunud või teistest
halvemad
annaabi.ee 
