Põlvkondadevahelised suhted
Vanavanematel ja lastelastel on aina raskem omavahel suhelda. Järjest vähem leidub suure
vanusevahega inimestel ühtivaid jututeemasid,kus mõlemad pooled oskaksid kaasa rääkida.
Vanavanemad võivad hästi rääkida nõukogude ajast ja sellest, kuidas talongide alusel toidukaupu
jagati , et asju ei olnud nii palju saada kui tänapäeval ja seega ei tohiks neid mõttetult ja liigselt
kasutada. Lapselapsed räägivad meeleldi aga uutest arvutimängudest või sellest, milline on nende
lemmikburger. On vähe noori, kes kuulaksid hea meelega vanaemade jutte näiteks nende noorusajast,
kui muru oli rohelisem ja taevas sinisem. Kuid peab tõdema, et ka paljud vanavanemad tahavad olla
popid ja noortepärased, seega pole ka tänapäeval enam ime, kui nad kihutavad ringi mootorratastel või
uhkete sportautodega. Palju oleneb inimese iseloomust, kas tahetakse hoida kinni vanadest tavadest
või ei ole probleemiks võtta omaks ka kõik uus. Küll aga peetakse seda mitte kõige tavalisemaks, kui