Tolm ja mustus langevad kapoti alla ja muudavad selle inetuks ja vahest tekitavad lisaprobleeme elektroonikale. Selle põhjuseks on ladestunud mustus, mis niiskudes muutub elektrijuhiks ja selle tõttu võib hakata mõjutama mõnede sõlmede õiget tööd. Teiseks, mitte vähem tähtsaks plussiks on mootoripesu juures see, et pestakse aku pealispinda , täpsemalt, selle ülemist osa. Juhul, kui aku on määrdunud, siis ei ole välistatud akus lekkevoolude tekkimine ja aku võib iseenesest tühjaks laadida ja ebasobival ajal Teid alt vedada. Mootori pesuks varuge rohkem aega, kuuma mootorit ei tohi pesta see peab maha jahtuma. Parem on, kui agregaadid ja elektroonika on peale pesu põhjalikult kuivanud ning auto asub soojas ruumis siis ei teki probleeme elektroonikaga. Ärge käivitage mootorit enne mootori ja selle juurde kuuluvate osade täielikku kuivamist. Eriti kehtib see elektriliste osade suhtes
elektrooniliselt, kuid vaadelda tuleb muunduri juhtimissüsteemi ülesehitust, veendumaks, et pulsside arvu muutumisel jääks pinge põhiharmooniline muutumatuks. Samal ajal tuleks aga üritada formeerida võimalikult siinusele lähedast pinget. Kõrge lülitussageduse valimine võib tekitada rohkem võimsuskadusid kui säästetakse energiat mootoris, ning võib püstitada järgmisi probleeme: · kommutatsioonikadude suurenemine ning üldise energiatarbe kasv, · lekkevoolude tekitamine kaablites, toiteallikates ja mootori üksikutes osades, mis on samuti süsteemi kogukadudeks, · lubatava liigpinge vähenemine muunduri halva ärakasutamise tõttu. Seega on tundlikuks probleemiks optimaalse lülitussageduse leidmine, mis annaks kõikides rakendustes kõrgeima kasuteguri. Transistoride nimisuurused. Alalisvoolu vahelüliga muundurites (joonis 1.23) avaldub nõutav alalisvoolulüli pinge
annaabi.ee 
