"leivaviilukatesse" - 1 õppematerjal

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Praami ümbruses sõudis või triivis voolus palju aerupaate, kuid poisid ei saanud aru, mis nendes olevad inimesed tegid. Korraga purskas praami küljest välja suur valge suitsujuga, ja kui see laiali valgudes pilvena õhku tõusis, kandus kuulajateni sama tume kõmin. «Nüüd ma tean!» hüüdis Tom. «Keegi on uppunud!» «Jah,» ütles Huck, «seda tehti ka mullu suvel, kui Bill Turner uppus. Nad põmmutavad suurtükki vee peal, see tõstab laiba üles. Jah, ja nad panevad leivaviilukatesse elavhõbedat ja lasevad need vette, ja kui kusagil peaks 95 mõni uppunu olema, siis ujub see just sinna kohta ja jääb seal seisma.» «Jah, olen sellest kuulnud,» sõnas Joe. «Huvitav, kuidas leib niiviisi mõjub.» «Oh, see pole üksnes leib,» ütles Tom, «arvan, siin on peaasi see, mis leiva peale enne vettepanekut lausutakse.» «Aga selle peale ei lausuta midagi,» tähendas Huck. «Olen ise näinud; midagi ei lausuta.» «Noh, see on igatahes imelik,» ütles Tom