Leib on toidu ema
Samuti ei
tohi hakata leiba sööma enne kui kõik leivad on ahjust välja võetud, muidu kaob leivaõnn.
Leiva otsast lõigatud esimene kannikas on "kasu ehk kasvukannikas", kes seda lastest sööb,
kasvada suureks. Tehakse vahet kasvukannika ja lõpukansu vahel: ,,kes leba pohja ära soi, see
pidi kasvu poolest väikseks jääma". Ka leiva söömise aeg on oluline õhtu poole ei tohi tervet
leiba lauale tuua, muidu kaob leivatulu (leivaõnn). Usuti ka, et kes pudruga leiba sööb, viiakse
Siberisse. Leiba ei tohtinud syya noa otsast, seetõttu kasvavat lapsel suur, kiuslik ja kuri syda.
Kylla minnes ei tohtinud viia tervet leiba, ikka otsast väike tykike endale lõigata muidu
lähevad teisel aastal rukkid hukka või viiakse leivaõnn kodust ära.
Leival on oluline osa ka tavandis. Pulmalaual, veimevakas, varrudel ning mitmetel pyhadel on
leib olnud aukohal ja hoidnud koduõnne.
Leiva jätk, elu jätk
annaabi.ee 
