Leib on toidu ema
olulist osa meie minevikust ja eestlaseks olemisest. Koos rukkileivaga kestavad visalt edasi ka
maausulised tõekspidamised ja tavad.
Leiba on sygavalt austatud ja seda pyhaks peetud. Toit on esmalt leib ja alles seejärel
leivakõrvane. Nii on leib meie rahvakultuuris toidu algus, selle ema. Soovides maarahva
kombel jatku leiba, soovime jatku toidule ja elule. Hoides elavana leivaga seotud uskumusi,
hoiame oma rahva põlisel kombel pere leivaõnne ja tervist.
--
Meie pere leivatarkusi
Meie pere (minu ja mu mehe) juured ulatuvad Võru-, Tartu-, Harju-, Viru- ja Saaremaale. Sealt
on meie koju jõudnud sellised tarkused:
1. Ei ole kunagi pandud leiba selili.
2. Mahakukkunud leivapala võeti kähku yles, puhuti puhtaks ja temalt paluti andeks. Ka
antakse vahel maha kukkunud leivale kolm korda suud.
3. Kerkima pandud leibadele teeme alati oma leivamärgid ja anname neile oma head soovid.
4. Ahjust tulnud leivad lähevad puhta rätiku alla jahtuma.
5
annaabi.ee 
