Leib on toidu ema
Ometi laual oleks see
ju lihtsamgi olnud. ,,Minu mammapoolne pere lõikas yleleiva kääru hoides leiba vastu rinda.
Nii olen teinud kogu elu. Selle toimingu tähendusest kuulsin alles kymmekond aastat tagasi,
mis pidi olema suurim austusavaldus leivale, sest hoiad teda oma sydame lähedal. Jagad
sydamega.",,Vanaisa lõikas ise leiba, hoides leiba vastu rinda ja vahel ka kysides, kas soovitakse
yhe või kahe käe leiba. Viimane oli õhem."
Leivataignat õnnistavad ning leibadele teevad märke perenaised tänini. ,,Kypsetan leiba ise
kolmandat aastat. Kui taignat silun, õnnistan alati mõttes leiba. Seda pole keegi otseselt
õpetanud, lihtsalt see tundub nii loomulik. Samuti ei joonista ma mitte alati ristimärki leivale -
kusagilt kuulsin, et peab olema kaitsemärk. Niisiis kasutangi erinevaid. Hiljaaegu kypsetasin
pulmaleiva, millele joonistasin muhu männa". ,,Vanaema tegi alati enne kerkima panemist
annaabi.ee 
