Leib on toidu ema
olen ka oma lastele edasi andnud." Kui leivatykk juhtus maha kukkuma, siis vanaisa ytles "Võta
yles ja anna suud...". ,,Leeväpalalõ andas suud, ku maaha satas."
Leiva lahtilõigatud ots ehk leiva nägu ei tohi jääda ukse või akna poole leivaõnn ehk pere
jõukus võib nõnda kodust välja minna. ,,Leib peab alati näuga syöjate puole olema".
Sooja leiba ei tohi lõigata noaga, vaid murtakse. Kes lõikab kuuma leiba noaga, purustab
leivaõnne. Kui sõpruskonnaga koos leivakypsetamise õhtu korraldasin, unustasin järgida
ahjusooja leiva lõikamise keeldu. Pärast seda õhtut jäi meie peres leivategu mitmeks kuuks
soiku, polnud õiget isu leiba teha ning juuretis ei läinud hapnema.
Ka leivapuru kokkupyhkimise kohta järgitakse mitmeid uskumusi: ,,Minu vanatädi ytles, et
leivaraasukesi ei tohi ka maha pyhkida. Ikka peo sisse. ,,Leivapuru käega kokku ei pyhi, sest see
võtaks majavaimult toidu ära."