Leib on toidu ema
meie esiaegadest, mil leib see kõikse peamine toit ja eluallikas oli, kirjutas Maakodus Liisa
Kaasik.
Leivategu on tänase kiire elu juures ehk liigagi aeganõudev ettevõtmine alates leivajuuretise
ehk kohetuse käimapanekust leibade kypsemiseni. Kogu selle pika tegevuse vältel on perenaine
mõtetes valmivate leibadega. Kui hakkasin ise juuretisest leiba kypsetama, tajusin leivateo
erilist vaimsust. Ei tulnud mõttessegi segada leivakohetust lusikaga nagu kiiret
pannkoogitaignat, vaid ikka oma puhaste kätega, puistates nõnda oma käte väe läbi
valmivatesse pätsidesse ka parimaid soove perele.
Leib ei ole pelgalt maitseelamus, vaid midagi palju enamat. Meie keeles on tänini säilinud
väljendeid, mis leiva põlist tähtsust kinnitavad: ,,leibkond" ,,leivad yhte kappi panema", ,,leiba
teenima", ,,leivakõrvane". Ka meie tegudes on leiva austamine juurdunud sygavale, ehk nii