Leib on toidu ema
riista leiva tegemise nõu pääle, olgu ta tyhi või tainas sees. Leivanõule pole lubatud panna
seepigi, et "siis minna leib koorukese juurest sitkeks". Kes leivanõu otsas istub, sellel saab suur
kõht. Teadmatusest või sagedamini vist kyll tähelepanematusest valesti käitudes on ohtu seatud
isegi inimmõistus: ,,leiva mõhe ja taari tõrukse pääle ei tohtida kybart panna, siis minda see, kes
seda teeb, rumalaks".
Leivataigna tegemine. Õige perenaise leivaastjast pole juuretis kunagi otsa lõppeda tohtinud.
Kui leib ei hapnenud, otsiti põhjust eelkõige leivanõust, uuriti, mis oli sellega juhtunud ja
kuidas saada abi. Headeks abimeesteks sel puhuks peeti sigu: on arvatud, et piisab kui anda
nõud sigadele lakkuda või panna põrsas anumasse hakkab jälle leib hapnema. Põhjuseks, miks
leib hapneda ei tahtnud, võis olla ka kassi leivanõus käimine, siis pidi nõus kassikarvu
põletama
annaabi.ee 
