Tähtede vanuriiga
olevat tekkinud 1667. aasta paiku supernoovaplahvatuses. Võib-olla oli see tavalisest tuhmim
supernoova, mis jäi mõne tähtedevahelise tolmupilve taha. Viimase 300 aasta jooksul pole
ilmselt meie Galaktikas supernoovasid plahvatanud.
Supernoovade keskmise esinemissageduse kohta saadakse teavet, uurides teiste galaktikates
plahvatavaid tähti. Neid on viimase saja aasta jooksul avastatud umbes nelisada ja neid
otsitakse kogu aeg süstemaatiliselt. Leitute põhjal võib arvutada, et igas galaktikas tekib
keskmiselt üks supernoova 50 aasta kohta.
Meie Galaktika on seega viimaste aastasadade jooksul olnud kummaliselt vaikne. Ometi
võib järgmine supernoova plahvatada millal tahes. Tänasel astronoomide põlvkonnal on
rohkem kui 50-protsendilise tõenäosusega võimalus jälgida lähedast supernoovat.
Ei saa siiski öelda, et supernoova meie Galaktikas näiks meile kindlasti väga suurejooneline.
annaabi.ee 
