Eesti keelekorraldus
ja üldkeele korraldamisega, oskuskeelekorralduseks, mis arendab oskuskeelt, ja
nimekorralduseks, mis tegeleb nimekasutuse uurimise ja nimede korrastamisega.
Eesti kirjakeel on stabiilne, ajakohane ja rikas, kuid vajab pidevat arendamist, et muutuva
ühiskonna vajadusi rahuldada. Presindet Toomas Hendrik Ilves välja aastal 2010 Sõnause
võistluse, mille eesmärgiks oli leida uusi sõnu eesti keelde. Kuna maailm areneb pidevalt ja
leitutatakse uusi asju, siis on vaja mõelda nendele uuetele asjadele eesti keelseid vasteid.
Ühelt poolt tegeleb keelekorraldusega Eesti Keele Instituut, Emakeele selts ja ÕS. Samuti on
väga suur osatähtsus meedial. Läbi meedia saab edasi anda uusi sõnu. Kui meedia kasutab
uusi sõnu, siis jäävad need külge ka inimestele, kes meediat ,,tarbivad."
Eesti keelekorralduse arendamiseks nähakse aastaiks 2011-2014 ette 24 465 000 kr