M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Üks vaene poiss, kel polnud mingit muud hiilgust ette tuua, meenutas
kaunis ilmse uhkusega:
«Aga mina sain kord Tom Sawyeri käest peksa.»
Kuid see aupaiste taotlus ebaõnnestus. Seda võis öelda suurem osa poisse, mis tegi selle au
liiga odavaks. Salk liikus edasi, kadunud kangelasi ikka veel aukartlikult meelde tuletades.
Kui järgmisel hommikul pühapäevakoolis tunnid lõppesid, hakkas tavalise kellahelina asemel
kostma hingekella lööke. Oli väga vaikne pühapäev ja leinahelid olid kuidagi kooskõlas
looduse mõtliku vaikusega. Linnakese elanikud hakkasid kirikusse kogunema, viivitades
hetke
esikus, et sosinal mõtteid vahetada kurva sündmuse üle. Kuid kirikus polnud mingit
sosistamist;
ainult riiete leinav kahin segas vaikust, kui naised oma kohtadele läksid. Keegi ei mäletanud,
millal väike kirik varem nii täis oli olnud. Viimaks tekkis väike vaheaeg, ootlik vaikus, ja
annaabi.ee 
