Jupiteri kuule asetatud okulaari niitrist mitme minuti kestel jaotas selle kuu täpselt neljaks võrdseks kvadrandiks. Horisontaalpeegli abil tegi Schmidt suure kollektsiooni eeskujulikke Päikese, Kuu ja planeetide ülesvõtteid, mis näitavad mitte ainult instrumendi kõrget kvaliteeti, vaid ka Schmidti suurt vaatlemisoskust, püsivust ja atmosfääritingimuste head tundmist. Kokkuvõte Bernhard Schmidt`i võib pidada maailmas kõige tuntumaks Eestist pärit leiduriks. Kuna ta kandis saksapärast perekonnanime ja töötas põhilise osa oma elust Saksamaal, peeti teda teadusmaailmas pikka aega sakslaseks. Ent Bernhard Schmidt kõneles kodus eesti keelt ja säilitas surmani Eesti kodakondsuse. Ehkki tal ei olnud paremat käelaba, lihvis teleskoobiläätsi ja -peegleid. Tema 1930 leiutatud teleskoobisüsteem -Schmidti kaamera - põhjustas optilises astronoomias murrangu. Schmidt ei pannud oma leiutist kaitse alla. Ta piirdus ainult sellega, et
Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow ´ga. Olgugi, et sissejuhatuses sai nimetatud laseri leiutajaks Charles Townes´i ja Schawlow´i, ei saa laseri leiutajaks ainult ühte nime ja neid nimetada. Nimest Gordon Gould vaevalt keegi kuulnud on. Gordon Gould sündis 17. juulil 1920 New Yorgis. Ta huvitus juba poisipõlves leiundusest ja eluunistuseks oli saada leiduriks. Gould tudeeris füüsikat Schenectady University College'is. Huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941. aastal astus ta Yale'i ülikooli doktorantuuri, mille katkestas sõda. Hiljem tegutses ta ka New Yorgi City kolledzis ja Columbia ülikoolis. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes kümnendi alul oli koos oma kaastöölistega ehitanud ultralühikeste raadiolainete kvantvõimendi/generaatori, maseri, mille tööprintsiip sarnanes hilisema laseri omaga
aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. Ardo Laur Laseri leiutamine Olgugi, et sissejuhatuses sai nimetatud laseri leiutajaks Charles Townes´i ja Schawlow ´i, ei saa laseri leiutajaks ainult ühte nime ja neid nimetada. Nimest Gordon Gould vaevalt keegi kuulnud on. Gordon Gould sündis 17. juulil 1920 New Yorgis. Ta huvitus juba poisipõlves leiundusest ja eluunistuseks oli saada leiduriks. Gould tudeeris füüsikat Schenectady University College'is. Huvid koondusid valgusnähtuste valda. 1941. aastal astus ta Yale'i ülikooli doktorantuuri, mille katkestas sõda. Hiljem tegutses ta ka New Yorgi City kolledzis ja Columbia ülikoolis. Ülikoolis puutus ta kokku Charles Townesiga, kes kümnendi alul oli koos oma kaastöölistega ehitanud ultralühikeste raadiolainete kvantvõimendi/generaatori, maseri, mille tööprintsiip sarnanes hilisema laseri omaga
päevarutiini rikutust - öötöö. Varsti peale oma 21. sünnipäeva 1868 leidis ta Faraday ajakirja "Eksperimentaalsed uuringud elektrist". Noor Edison oli täiesti haaratud ja jätkas B.Brady: Predictive Astrology tööd, kasutades teadulikku meetodit. Edisoni enda sõnade järgi oli see periood tema elu pöördepunkt. Tolle aasta septembriks oli ta oma tööst loobunud, et saada vabakutseliseks leiduriks, kes töötas oma elukohas. Sel eluhetkel kohtas Edison oma tõelist armastust- elektrivoolu. Selle kohtumise tulemusel astus ta samme, et saada leiutajaks ja töötada kodus (Veenus ja 4.maja). Kuna selle transiidi ajastus sobib Edisoni elusündmustega, võime oletada, et tema langusmärk oli 14 kraadi Sõnnis, mitte 5 kraadi Sõnnis, nagu varem oletatud. See teeks Edisoni MC-ks 24 kraadi Lõvi, mis tähendab, et Edison ei sündinud kell 11:35 PM, vaid 44 minutit hiljem.
annaabi.ee 
